Eesti lugu
- Folgen
- 933
- Erscheint
- wöchentlich
- Letzte Folge
- 7. Nov. 2026
Über den Podcast
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit. 2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig. "Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Folgen 933
Eesti lugu
Ajaloolane Peeter Kaasik: "Kuidas hinnata hävituspataljone – propagandas suutsid sakslased nad nii üle hinnata kui saab, aga kahjuks on see ajanud kohati juured isegi tänapäeva eesti ajalookirjutusse."
Eesti lugu
Ajaloolane Peeter Kaasik: "Partisanisõda on väga paljude väikeste lahingute sõda, võib-olla isegi tähtsusetute lahingute sõda, aga kui sada väikest lahingut õõnestab vastase moraali märgatavalt rohkem kui üks …
Shownotes
Ajaloolane Peeter Kaasik: "Partisanisõda on väga paljude väikeste lahingute sõda, võib-olla isegi tähtsusetute lahingute sõda, aga kui sada väikest lahingut õõnestab vastase moraali märgatavalt rohkem kui üks suur lahing, siis tuleb pidada väikseid lahinguid."Eesti lugu
Toomas Hiio: "Ega Eestimaa sõjaajalugu keegi teine ju kirjuta kui eestlased ise. Selles mõttes ei pea me kurvastama selle üle, et sõjasündmusi Eestis ei ole suure sõja raames nii palju kajastatud kui mõnda …
Shownotes
Toomas Hiio: "Ega Eestimaa sõjaajalugu keegi teine ju kirjuta kui eestlased ise. Selles mõttes ei pea me kurvastama selle üle, et sõjasündmusi Eestis ei ole suure sõja raames nii palju kajastatud kui mõnda muud, nagu näiteks Normandia dessanti."Eesti lugu
Ajaloolane Toomas Hiio: "Seisukoht, et mõnisada kergerelvadega meest ongi jõud, mis Punaarmee siit Eestist välja ajas, on ohtlik. Võib tekkida ka mulje, et me ei peagi oma sõjaväkke väga investeerima – milleks …
Shownotes
Ajaloolane Toomas Hiio: "Seisukoht, et mõnisada kergerelvadega meest ongi jõud, mis Punaarmee siit Eestist välja ajas, on ohtlik. Võib tekkida ka mulje, et me ei peagi oma sõjaväkke väga investeerima – milleks, kui juba suure Punaarmee ajasid 1941. aastal paarsada püssidega meest välja. Päris nii lihtne see siiski ei ole!"Eesti lugu. 900. Peoroad läbi aegade
Anu Kannike: "Meil on erinevatest mõjudest äärmiselt unikaalne mikstuur, mis on samal ajal unikaalselt eestipärane. Ja ma arvan, selle üle me võime ainult uhked olla."
Eesti lugu. Vabamüürlaste lugu
Kunstiajaloolane Anne Ruussaar: "Mida rangem või autokraatlikum on riigikord, seda rohkem on vabamüürlaste tõearmastust ja vabaduse ihalust peljatud ja mida demokraatlikumad on ühiskonnad, seda vähem on neile …
Shownotes
Kunstiajaloolane Anne Ruussaar: "Mida rangem või autokraatlikum on riigikord, seda rohkem on vabamüürlaste tõearmastust ja vabaduse ihalust peljatud ja mida demokraatlikumad on ühiskonnad, seda vähem on neile tähelepanu pööratud."Eesti lugu. Vastupanija Otto Tief
Vanemteadur Meelis Saueauk: "Kõige tähtsam on poliitiline tahteavaldus – see, et üritati näidata, et me tahame omariiklust taastada!"
Eesti lugu. Eesti Kongress ja Ülemnõukogu. Tunne Kelam
Tunne Kelam: "20. august 1991 – tema põhiline saavutus oli, et ta ühendas kaks veel omavahel väga ebamäärases seisus olevat esinduskogu."
Eesti lugu. Iseseisvuse taastamise eel. Tunne Kelam
Eesti Komitee esimees Tunne Kelam: "1989 toimus meil ju tegelikult kõige pädevam rahvahääletus, kus kogu rahvas pani ennast kirja, et nad soovivad Eesti rahvusriigi taastamist, mitte midagi muud."
Eesti lugu. Moskva augustiputš: Nõukogude Liidu viimane katse 2
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb …
Shownotes
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt edasi tuleb Nõukogude Liidu laiali saatmine."Eesti lugu. Moskva augustiputš: Nõukogude Liidu viimane katse 1
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb …
Shownotes
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt edasi tuleb Nõukogude Liidu laiali saatmine."Eesti lugu. Tunne Kelam 90
Tunne Kelam: "Apelli saatmine ÜRO-le 1972. a ja sellele järgnevad KGB repressioonid alates 1974. aastast, mis hõlmasid kümneid inimesi, on üks paradoksaalne näide, kuidas kitsas ringkonnas alanud tegevus …
Shownotes
Tunne Kelam: "Apelli saatmine ÜRO-le 1972. a ja sellele järgnevad KGB repressioonid alates 1974. aastast, mis hõlmasid kümneid inimesi, on üks paradoksaalne näide, kuidas kitsas ringkonnas alanud tegevus laienes tänu KGB jõupingutustele laiemate ringide teadvusse."Eesti lugu. Sulev Vahtre 100
Sulev Vahtre (aastal 2006) : "Kuna ma ajalugu loen teaduseks, siis on kõigi teadustega niiviisi, et meil ei ole kaugeltki lõplikud teadmised. Seda et ajalugu üldse oleks nüüd ära uuritud ja lõpetame ära …
Shownotes
Sulev Vahtre (aastal 2006) : "Kuna ma ajalugu loen teaduseks, siis on kõigi teadustega niiviisi, et meil ei ole kaugeltki lõplikud teadmised. Seda et ajalugu üldse oleks nüüd ära uuritud ja lõpetame ära – niisugust aega ma ei näe ette."Eesti lugu. Kindral Laidoner – vang nr 11.
Ajaloolane Küllo Arjakas: "Täiesti uskumatult põhjalik, erilaadne, mitmetasandiline töö, mida tehakse ühe mehega, kes on kodumaast tuhandete kilomeetrite kaugusel, kelle võimalused mingeid sündmusi mõjutada on …
Shownotes
Ajaloolane Küllo Arjakas: "Täiesti uskumatult põhjalik, erilaadne, mitmetasandiline töö, mida tehakse ühe mehega, kes on kodumaast tuhandete kilomeetrite kaugusel, kelle võimalused mingeid sündmusi mõjutada on nullilähedased! Aga nii see KGB aparaat töötas."Eesti lugu. Vabadussõda. Rootsi vabatahtlikud ja major Mothander
Professor Mart Kuldkepp: "Konflikt Mothanderi ja rindel olnud ohvitseride vahel sai Rootsi vabatahtlike väeosa lagunemise alguspunktiks."
Eesti lugu. Kirjanik ja ühiskonnamõtleja Ain Kaalep 100
Toomas Kiho: "Ain Kaalepi puhul on kõige tähtsam hariduspüüde ja klassikalise hariduse tähtsuse rõhutamine ning see arusaam, et inimest defineerib kultuur – tema enda kultuur eeskätt –, mis on sadade sidemetega …
Shownotes
Toomas Kiho: "Ain Kaalepi puhul on kõige tähtsam hariduspüüde ja klassikalise hariduse tähtsuse rõhutamine ning see arusaam, et inimest defineerib kultuur – tema enda kultuur eeskätt –, mis on sadade sidemetega kontaktis kõikide teiste maailma kultuuridega."Eesti lugu. Merendustegelased 1920–1940
Ajaloolane Reet Naber: "Eduard Avik asus juba 1925. aastal täitma Veeteede Talituse peavalitsuse ülema kohuseid ja vedas seda merenduse vankrit kuni 1940. aastani."
Eesti lugu. Eesti merendus 1920–1940
Ajaloolane Reet Naber: "Meremeeste osa selles, et see Eesti Vabariik meil ikkagi tuli ja arenes, on ütlemata suur!"
Eesti lugu. Merenduse areng 19. sajandil
Ajaloolane Reet Naber: "19. sajandi teises pooles said eestlased rohkem laevanduse juurde tulla, talupoegadele anti rohkem õigusi!"
Eesti lugu. Loomaarst ja keskkonnakaitsja Taimi Parve 100
Marko Pomerants: "Kindlasti oli ta veterinaaria suurkuju, kelle töö taudide tõrjumisel oli üleriigilise tähtsusega, ja keskkonnakaitses väljus tema mure raudselt Virumaa piirest!"
Eesti lugu. Kunstnik Carl Sigismund Walther
Triin Kröönström ja Kadi Polli: "Läbi Waltheri elu ja tööde räägime me sellest, milline oli Eestimaa ja milline oli Tallinn 19. sajandi esimesel poolel."
Eesti lugu. Eestlased maailmas. Kirjad Vene-Jaapani sõjast
Ajaloolane Ene Selart: "Vene-Jaapani sõda oli eesti ohvitseridele õppuseks, heas ja halvas, ja tuleristseteks kõikide järgmiste sõdade jaoks. Tuntud Eesti kindralid Ernst Põdder, Andres Larka, Jaan Soots on …
Shownotes
Ajaloolane Ene Selart: "Vene-Jaapani sõda oli eesti ohvitseridele õppuseks, heas ja halvas, ja tuleristseteks kõikide järgmiste sõdade jaoks. Tuntud Eesti kindralid Ernst Põdder, Andres Larka, Jaan Soots on Vene-Jaapani sõjast läbi käinud."Eesti lugu. Eestlased maailmas. Eestlased Vene-Jaapani sõjas
Ajaloolane Ene Selart: "See Jaapani kohta käiv info Vene-Jaapani sõja ajal on oma mahu, tiheduse ja informatiivsuse poolest nii suur, et sellist aega, kus Eesti oleks niimoodi üle ujutatud Jaapaniga, ei ole …
Shownotes
Ajaloolane Ene Selart: "See Jaapani kohta käiv info Vene-Jaapani sõja ajal on oma mahu, tiheduse ja informatiivsuse poolest nii suur, et sellist aega, kus Eesti oleks niimoodi üle ujutatud Jaapaniga, ei ole hiljem enam mitte kunagi tagasi tulnud."Eesti lugu. Vatikani reliikvia ja palverännumärgid
Arheoloog Ain Mäesalu: "Saksa arheoloog Mechthild Schulze-Dörrlamm leidis, et see Vatikanis olev Longinuse odaots sarnaneb kõige enam ühe odaotsaga, mis on leitud Saaremaalt ja mis on pärit 11. sajandi algupoolest."
Eesti lugu. Reliikviad Eestis ja mujal Euroopas
Arheoloog Ain Mäesalu: "Meil ei ole mingisuguseid allikaid, mis näitaks, et meil oleks olnud pühalt maalt pärit Jeesusega seotud reliikviaid. Aga meil on palverännumärke, mis näitavad, et siit Eestist on …
Shownotes
Arheoloog Ain Mäesalu: "Meil ei ole mingisuguseid allikaid, mis näitaks, et meil oleks olnud pühalt maalt pärit Jeesusega seotud reliikviaid. Aga meil on palverännumärke, mis näitavad, et siit Eestist on vähemalt käidud neid vaatamas."Eesti lugu. Eestlased maailmas. Eesti meremehed Jaapanis
Ajaloolane Ene Selart: " Jüri Jürisoni reisikiri Jaapanist on üldse esimene eestlase reisikiri, mida me teame, ja mis on ajakirjanduses ilmunud. Tegemist on erakordse kirjatööga oma ajas."
Eesti lugu. Raamatuaasta. Võtikvere raamatuküla
Kirjanik Imbi Paju: "Me nimetasime seda raamatupeoks – küla muutus üheks päevaks tõeliseks raamatumaailmaks. See oli rahvaalgatus, mis tõusis rohujuuretasandil, – inimesed tulid kaasa!"
Hier stehen die neuesten 40 von 933 Folgen. Ältere Folgen findest du im Feed des Podcasts.
Ähnliche Podcasts
Mehr Gesellschaft und Kultur-Podcasts
Ist das dein Podcast?
Bestätige es mit einem Eintrag in deinem Feed: Du bekommst hier einen Code, trägst ihn als podcast:txt in den Kanal deines Feeds ein, und wir prüfen ihn. Danach steht dein Podcast als „verifiziert“ bei SoundNode.