Järgmine Peatus
- Folgen
- 457
- Erscheint
- alle zwei Wochen
- Letzte Folge
- 3. Nov. 2026
Über den Podcast
„Järgmine peatus“ viib sind põnevatele reisidele ja seiklustele koos inspireerivate külalistega. Avastage uusi paiku ja lugusid!
Folgen 457
#460 | Eestlanna lapse saamisest Austraalias: pärast sünnitust kuus tundi hiljem koju ja lasteaia päevatasu 100 eurot
Maria Maarja Rosenthal otsustasülepeakaela Austraaliasse kolida ning jäi lõppkokkuvõttes sinna11 aastaks. Austraaliassündis ka Maria Maarja laps ning naine lõi seal edukasotsiaalmeediaäri. Kuidas sai alguse …
Shownotes
Maria Maarja Rosenthal otsustasülepeakaela Austraaliasse kolida ning jäi lõppkokkuvõttes sinna11 aastaks.
Austraaliassündis ka Maria Maarja laps ning naine lõi seal edukasotsiaalmeediaäri. Kuidas sai alguse ettevõte Lola Social pisikeselapse kõrvalt, saatekülaline ka selgitab.
Maria Maarjajagab eestlaste jaoks mõnevõrra šokeerivaid detaile lastekasvatamisest Austraalias. Näiteks saadetakse äsja sünnitanudnaine enamasti koju juba kuus tundi hiljem. Maria Maarja muigab, etõnneks olid temal komplikatsioonid ning sai sünnitusmajas ööpäevaveeta.
Emapuhkus kestabkolm kuud, pärast mida lähevad beebid lasteaeda. Sealjuures onlasteaia tasu ootamatult kopsakas – 100 eurot päevas! Sel põhjuselon ka palju koduseid emasid, sest mitme lapse korral olekslasteaiatasu suurem kui palk. Teisalt on Austraalias tunduvaltparemad sotsiaaltoetused kui Eestis.
Veel jutustabMaria Maarja maja ostmisest Austraalias, karjääriredelist,austraallaste hommikurutiinidest ja palju muud.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
#459 | Hispaania unelm? Eestlanna: mul läheb siin praegu väga hästi, kuid sain kunagi ka toiduabi
Paljude jaoks tundub elu Hispaaniaskui idüll – eks igal pool mujal kipub muru alati rohelisem olema.Kümme aastat tagasi elukaaslase ja lastega Hispaaniasse kolinudeestlanna Liis Raudmann tunnistab, et kuigi …
Shownotes
Paljude jaoks tundub elu Hispaaniaskui idüll – eks igal pool mujal kipub muru alati rohelisem olema.Kümme aastat tagasi elukaaslase ja lastega Hispaaniasse kolinudeestlanna Liis Raudmann tunnistab, et kuigi praegu läheb hästi, onta täitsa põhjas käinud. Muuhulgas saanud isegi toiduabi.
Kas Hispaaniasseüldse tasub kolida? Liisi sõnul sõltub see alati nii paljudestnüanssidest – kuhu lähed, mis tagala on, kas on loomi ja lapsi(alla 12-aastane ei tohi kooli vahet üksi käia), mis ametit pead,kui suur on rahavaru... Näiteks ütleb Liis, et kahekesiHispaaniasse kolides peaks olema rahavaru umbkaudu 15 000 eurot.
Välismaalasteleväga kodu rentida ei taheta. Kui on loomi ja lapsi, siis on veelsuurem miinus. Üüriprotsess on tegelikult keerulisem kui koduostmine.
Liisil endalläheb tänaseks hästi: tal on hispaanlasest elukaaslane ning tapeab hotellis vahetusevanem-retseptsionisti ametit. Liis on võidelnudvälja Hispaania keskmise palga ning tavapärasest rohkem puhkust.Samuti tõdeb naine, et väga palju on tal ka vedanud. Muide, Liisveab oma Tiktoki ja Instagrami kanaleid.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
#458 | 27 päevaga 11 riiki: veidi ootasin, et saaks juba tagasi tulla
Kas nelja nädalaga 11 riigikülastamine on liiga palju või täitsa mõistlik? Nendel teemadelarutleb 27 päeva mööda Euroopat tuuritanud Cristo Pajust.Cristotunnistab, et teda on viimasel ajal hakanud huvitama …
Shownotes
Kas nelja nädalaga 11 riigikülastamine on liiga palju või täitsa mõistlik? Nendel teemadelarutleb 27 päeva mööda Euroopat tuuritanud Cristo Pajust.
Cristotunnistab, et teda on viimasel ajal hakanud huvitama selline mõistenagu flashpacking – see ühendab ühelt poolt seljakotireisivabaduse, kuid jätab alles mugavuse.
Niisiisjutustabki Cristo oma seiklustest Euroopas – kuidas viimasel hetkelrongile tuiskas, hotelli „sisse murdis”, kus sai kaardigamaksmisest unistada ja palju muud.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
#457 | Kannapööre! Birgit Itse: pakkisin oma elu kahe kuuga kokku ja hüppasin Šotimaale kolides tundmatusse
Südamehääle kuulamine viisŠotimaale elama! Saatekülaline Birgit Itse tunnistab, et oliunistanud kaheksa aastat Šotimaale kolimisest ning pärast lõplikuotsuse vastu võtmist pakkis ta kaheksa nädalaga oma asjad …
Shownotes
Südamehääle kuulamine viisŠotimaale elama! Saatekülaline Birgit Itse tunnistab, et oliunistanud kaheksa aastat Šotimaale kolimisest ning pärast lõplikuotsuse vastu võtmist pakkis ta kaheksa nädalaga oma asjad kokku jalendaski kohale. Tänaseks on ta seal elanud seitse aastat.
ÜheskoosBirgitiga tuli kaasa 11aastane poeg, kes vaatamata oma eelteismeealeoli vägagi huvitatud uude keskkonda kolimisest. Neid ei oodanud sealees kedagi, elu tuli nullist alustada. Tõsi, kodu olid nad eelnevaltsiiski välja valinud ning rendilepingu sõlminud. Muide, kodulinnaAberdeeni valisidBirgit ja tema poeg õige huvitavalt – märkides ülespotentsiaalsete üüripindade (mis asusid erinevates Šotimaanurkades) plusse ja miinuseid.
Nagu ikkavõõrasse keskkonda kolides, pole kaBirgiti elu alatiolnud lust ja lillepidu. Ta jutustab toredatestja rasketest hetkedest, agaka momentidest, mis panevad pärast kõiki neid aastaid veel õlgukehitama. Birgitil ilmushiljuti ka raamat „Minu Šotimaa”.
Vestlust juhibLiina Kohmann.
#456 | Ema oma 1,5-aastase lapsega reisimisest: ära väsin rohkem mina kui tema!
Emily-Hestia Palmet ja tema abikaasa on kirglikud reisihuvilised, kesei ole jäänud koduseinte vahele ka siis, kui nende perre sündistütar. Ligi pooleteiseaastane Hera on reisinud pikemat aega niiItaalias …
Shownotes
Emily-Hestia Palmet ja tema abikaasa on kirglikud reisihuvilised, kesei ole jäänud koduseinte vahele ka siis, kui nende perre sündistütar. Ligi pooleteiseaastane Hera on reisinud pikemat aega niiItaalias, Lõuna-Prantsusmaal kui ka Tenerifel.
Emily tunnistab, etnemad eelistavad tavaliselt minna reisile pikemaks ajaks – siisjõuab nii puhata kui ka uusi paiku avastada. Pere viimasekssihtkohaks oli Lõuna-Prantsusmaa, kuhu Emily sõnutsi kindlastitasub lapsega minna.
Saates jutustab Emilykuumalaine keskele sattumisest, laste ja vanemate väsimisest,peatuspaikade valimisest ja palju enamat.
Vestlust juhib LiinaKohlmann.
#455 | Vaevalt täisealiseks ja mööda Euroopat ringi reisima: mul polnud hirmu üksinda minna
Eva Kristina Tammine on oma 22eluaasta kohta päris palju reisinud – juba on ta külastanud 16riiki ning kohe-kohe lisandub järgmine. Nimelt on tal plaanismaakera kuklapoolele Austraaliasse tööle minna.Eva …
Shownotes
Eva Kristina Tammine on oma 22eluaasta kohta päris palju reisinud – juba on ta külastanud 16riiki ning kohe-kohe lisandub järgmine. Nimelt on tal plaanismaakera kuklapoolele Austraaliasse tööle minna.
Eva Kristinaloodab oma juttudega noori innustada ning kinnitab, et alati leiabvõimaluse reisida. Näiteks kõnelebta erinevatest noortevahetustest, mille kaudu saab tasuta või vägataskukohaselt reisida.
Saates on agapeamiselt teemaks tema kuuajane reis Hispaaniasse, Itaaliasse jaPortugali, kuhu ta suundus üksinda. Eva Kristina kinnitab, et talpolnud üksi minnes mingeid hirme – tõsi, tema vanemad olid küllmõnevõrra mures.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
#454 | Reis Alžeeria kõrbesse: maailma mürgiseimad skorpionid, eraldatus, mässulised... ja koju jäi kolmene tütar!
Kadri Reidla-Van Der Laan jaIndrek Niibo otsustasid reisida inimtühja Alžeeria kõrbesse, etastuda vastu oma hirmudele ning kogeda suurt seiklust.Nii Kadri kuiIndreku jaoks on põnev reisida vähetuntud …
Shownotes
Kadri Reidla-Van Der Laan jaIndrek Niibo otsustasid reisida inimtühja Alžeeria kõrbesse, etastuda vastu oma hirmudele ning kogeda suurt seiklust.
Nii Kadri kuiIndreku jaoks on põnev reisida vähetuntud piirkondadesse ningAlžeeria seda kindlasti on – valitsus püüab aktiivselt katuristide arvu reguleerida. Nende rännak viis sügavale kõrbesse,et uurida iidseid koopamaalinguid, müstilist Sefari piirkonda ningtutvuda kohalike tuareegide kultuuriga.
Episoodis onjuttu näiteks maailma ühtedest mürgisematest skorpionidest,nutimaailmast võõrandumisest, kuidas sõjaväe droonid Kadrit jaIndrekut jälgisid ning mil moel orienteeruda kohas, kus onümberringi vaid kõrb. Kadri jutustab ka sellest, mis tunne oliminna sellisele reisile, kui kodus ootab kolmeaastane tütar.
Indreku ja Kadriseiklusest valmis ka reisisaade „Kadunud Sefari otsingul”.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
#453 | Kirglik üksinda matkaja: kuulsin ükskord umbes südaöö paiku oma telgi ümber liikumist...
Kadri Maripuu langes üksindamatkamise võlude kütke juba 2008. aastal, kui ta läbis Santiago deCompostela palverännaku. Toona polnud sealne rada kaugeltki mittenii populaarne kui praegu.Saates jutustabKadri …
Shownotes
Kadri Maripuu langes üksindamatkamise võlude kütke juba 2008. aastal, kui ta läbis Santiago deCompostela palverännaku. Toona polnud sealne rada kaugeltki mittenii populaarne kui praegu.
Saates jutustabKadri üksinda matkamise plussidest ja miinustest, milliseid radu tasoovitab, kuidas on sattunud ehmatavatesse olukordadesse ja mil moelneist pääsenud ning palju muud.
Kadri tunnistab,et kõik tema olulised elupöörded on sündinud just üksindamatkates – aju hakkab sel ajal lihtsalt teistmoodi tööle.Seetõttu korraldab ta nüüd taolisi Visioonirännakuid ka teistele.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
#452 | Äri tegemisest Bulgaarias: raamatupidaja on kahel korral ettevõtte rahadega minema jooksnud
Janek Balõnski alustasumbes kakskümmend aastat tagasi Bulgaarias äriga ning tänaseks onnende ettevõte tööandjaks enam kui 250 inimesele. Janek tunnistab,et põhjuseid ebaõnnestuda oli sada, kuid tahtmine …
Shownotes
Janek Balõnski alustasumbes kakskümmend aastat tagasi Bulgaarias äriga ning tänaseks onnende ettevõte tööandjaks enam kui 250 inimesele. Janek tunnistab,et põhjuseid ebaõnnestuda oli sada, kuid tahtmine õnnestuda olisuur.
Janek jutustabsaates, mil moel on äri tehes kohalikelt pügada saanud, kuidas onraamatupidajad ettevõtte rahadega põgenenud, vajadusest bulgaariakeel selgeks õppida, bulgaarlastega töötamisest, korruptiivsestmaailmast ning mil moel kohalikud imestasid, et eestlased ajavad asjuausalt.
Janeki tööstja tegemistest Bulgaarias saad lugeda raamatust „Minu Bulgaaria”.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
#451 | Armastus viis Boliiviasse elama! Eestlane: maadlus kohaliku bürokraatiaga on naeruväärne
Tanel Tilk kohtus oma tulevase abikaasaga Türgis matkates. Tänaseksjagavad nad boliivlanna Ursulaga oma elu nii Boliivia kui ka Eestivahel.Boliivias viibideselab paar Santa Cruzi linnas, kust moedisainerist …
Shownotes
Tanel Tilk kohtus oma tulevase abikaasaga Türgis matkates. Tänaseksjagavad nad boliivlanna Ursulaga oma elu nii Boliivia kui ka Eestivahel.
Boliivias viibideselab paar Santa Cruzi linnas, kust moedisainerist Ursula pärit on.Tanel usub, et asjaolu, et boliivlanna on tema kõrval, avab tallenii mõnegi ukse – näiteks on kohalikust maailmast kergem arusaada ja ka sealses bürokraatias maadlust pidada. Kuigi Tanel onaastaid Boliivias olnud-elanud, üllatavad mõned olukorrad teda ikkaveel...
Saates tuleb juttu kaTaneli ja Ursula „väikesest pulmast”, kus osales umbes 90inimest.
Vestlust juhib LiinaKohlmann.
#450 | 10kuuse lapsega terveks kuuks Jaapanisse: polnud ju vahet, kas magamata ööd Eestis või Jaapanis
Vanessa White tunnistab, et tema jaabikaasa jaoks oli Jaapan pikalt unistuste sihtkohaks – ühtäkkitundus, et tütrega vanemapuhkusel olles on ideaalne aeg minna kuuksajaks tõusva päikese maale. Sest nagu Vanessa …
Shownotes
Vanessa White tunnistab, et tema jaabikaasa jaoks oli Jaapan pikalt unistuste sihtkohaks – ühtäkkitundus, et tütrega vanemapuhkusel olles on ideaalne aeg minna kuuksajaks tõusva päikese maale. Sest nagu Vanessa ütleb: polnud juvahet, kas magamata ööd Eestis või Jaapanis.
Tütar oli selhetkel 10kuune. Kuna Vanessa sõnul on Lumi äärmiselt rahulik laps,sujus reis samuti hästi. Kõige enam kartis ta pikki öölende, kuidneedki kulgesid hästi.
Saates tulebjuttu, kas ja kui palju läks reis lapse tõttu tavapärasestkallimaks, mille järgi Vanessa majutusi valis, millist kandekottiVanessa matkamiseks (või ka muidu reisimiseks) soovitab, kuidashinnata kohalikku ühistransporti ja palju muud.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
#449 | Hääletades Tartust Vietnami! Kodutuna maailmas ühes kalleimas linnas: keegi oli mulle rannas madratsi alla raha poetanud
Peeter Paaver otsustas pärastülikooli lõpetamist võtta vastu suure väljakutse: hääletadaTartust Vietnami. Kaasas oli tal pooleks aastaks sama palju raha kuikeskmisel kahenädalase paketireisi turistil.Teel nägi …
Shownotes
Peeter Paaver otsustas pärastülikooli lõpetamist võtta vastu suure väljakutse: hääletadaTartust Vietnami. Kaasas oli tal pooleks aastaks sama palju raha kuikeskmisel kahenädalase paketireisi turistil.
Teel nägi Peeter nii hiiglaslikkurikkust kui ka suurt vaesust. Ta pidi jalgsi liikuma maailma ühesrikkaimas ja jalakäijavaenulikumas linnas ning isegi rannas magama.Hommikuks oli keegi talle madratsi vahele isegi 10 euro jagu rahapoetanud.
Indias nägi ta aga šokeerivatvaesust. Peeter kirjeldab väga värvikalt, kuidas pidi 38-kraadisepalavikuga 49 tundi rongi pakiraamil külitama.
Veel on juttu Tais tsikliostmisest, kuidas üks Iraani mees talt seksi küsis ning miks olimõnikord ühistransport odavam kui hääletamine.
Peetril ilmus hiljuti ka raamat„Väike pöidlaküüdi käsiraamat - Mis siis kui hääletaksVietnami?”
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#448 | Elust San Franciscos: sain stipendiumiga elu kopsakaima sissetuleku, aga isegi ettekandjad teenisid rohkem
Saatekülaline Terje Toomistu oliaastaid unistanud San Franciscost ning viimaks naeratas õnn: ta saistipendiumi, et õppida Berkeley ülikoolis ning elada San Franciscolähistel. Linnas, mis tema sõnul tõmbab kui …
Shownotes
Saatekülaline Terje Toomistu oliaastaid unistanud San Franciscost ning viimaks naeratas õnn: ta saistipendiumi, et õppida Berkeley ülikoolis ning elada San Franciscolähistel. Linnas, mis tema sõnul tõmbab kui jäneseurgu.
Terje jaoks oli San Francisco paremkui arvas, kuid selle kõrval avanes siiski kainestav pilk Ameerikaühiskonnale. Saates on juttu kolimisplaanidest Oaklandi (mis olitoona üks USA ohtlikumaid linnu), miks oli tarvis esimese asjanajalgratas hankida, kuidas mängib Silicon Valley (ehk Räniorg) rolliSan Francisco ulmelistes rendihindades, kui kergesti võibkoduomanikust saada kodutu ja palju muud.
Tõepoolest, elu San Franciscos onkallis – Terje tunnistab, et sai stipendiumi näol elu kopsakaimasissetuleku, kuid isegi ettekandjad teenisid rohkem.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#447 | Bosnia ja Hertsegoviina – pärl Balkanil ja üks Euroopa põnevamaid sihtkohti?
Balkani piirkonda reisitakse ühaenam ning nii mõnestki sealsest riigist on saanud turistimeka. KuidBosnia ja Hertsegoviina on võib-olla et regiooni üks kõige vähemkülastatud riike. Just sellest paigast …
Shownotes
Balkani piirkonda reisitakse ühaenam ning nii mõnestki sealsest riigist on saanud turistimeka. KuidBosnia ja Hertsegoviina on võib-olla et regiooni üks kõige vähemkülastatud riike. Just sellest paigast jutustavad Mari-Leen Treimannja Kaur Treimann.
Mari-Leen ja Kaur ning nende kakstütart reisivad tavaliselt minihaagisega (vaata ka nende YouTube’ikanalit) ning just nii veeresid nad möödunud suvel Balkanile. Kõigeeredamad muljed olid just Bosnia ja Hertsegoviinast. Saates on juttuüllatavalt kaunist pealinnast Sarajevost; kolme usundi ja kultuuriristumisest (muide, Bosnia ja Hertsegoviinal on korraga kolmpresidenti); kuidas pere sattus hirmutavale teele, mida polnud isegikaardile märgitud ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#446 | Portugalis surfimaja pidav eestlane: raamatupidaja üllatab mind ikka veel sellega, mis makse tuleb siin maksta
Eestlane Artti Sammalpärg asutasüheskoos oma sakslannast naisega Portugali surfimaja Far End SurfHouse, mis meelitab inimesi üle kogu maailma.Saates on juttu nii äri tegemisestPortugalis, mis rolli mängis …
Shownotes
Eestlane Artti Sammalpärg asutasüheskoos oma sakslannast naisega Portugali surfimaja Far End SurfHouse, mis meelitab inimesi üle kogu maailma.
Saates on juttu nii äri tegemisestPortugalis, mis rolli mängis kõiges selles koroonaviirus, miks asubsurfimaja heas lokatsioonis, rendilepingutest, sealsestvabatahtlikust tööst ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#445 | Noored merikilpkonnade kaitselaagris Mehhikos: kilpkonnad olid nii pisikesed, et ei julgenud neid kättegi võtta
Seekordse saate külalised MarkToomsaluja Melody Nirk jutustavadMehhikos toimunud merikilpkonnade kaitselaagrist, mille eesmärgikson loomakeste liigiarvukust suurendada.Juttu tuleb nii vabatahtlikusttööst …
Shownotes
Seekordse saate külalised MarkToomsaluja Melody Nirk jutustavadMehhikos toimunud merikilpkonnade kaitselaagrist, mille eesmärgikson loomakeste liigiarvukust suurendada.
Juttu tuleb nii vabatahtlikusttööst Mehhikos, kilpkonnade mustast turust kui ka vägapopulaarsest pühast Dia de los Muertosest (surnute päev, võrreldavmeie hingedepäevaga).
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#444 | Elu Panamas: kohalik naine vaatas mulle otsa ja nimetas mind valgeks deemoniks
Mõnda aega Panamas elanud ja vabatahtlikku tööd teinud KadriMaripuu nimetab seda Kesk-Ameerika riiki paradiisiks, millel on omadvarjud.Saates tuleb juttu näiteks sellest, mis on pilvemets, kuidas tuliõhtuti …
Shownotes
Mõnda aega Panamas elanud ja vabatahtlikku tööd teinud KadriMaripuu nimetab seda Kesk-Ameerika riiki paradiisiks, millel on omadvarjud.
Saates tuleb juttu näiteks sellest, mis on pilvemets, kuidas tuliõhtuti ämblikke magamistoast välja transportida,troopikafilosoofiast, Jeesuse piltide ja multikategelastegabussidest, narkokaubandusest ning kuidas kohalik Kadrit valgeksdeemoniks nimetas.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Kadril ilmus hiljuti raamat „Minu Panama”.
#443 | Kevadel Balkanile: mõistlikud hinnad ja ootamatult palju vaatamist
Kevad on parim aeg Balkanilereisida, sest siis on ilmad juba mõnusalt soojad, turiste on vähemning hinnad vägagi taskukohased.Emile Laur ja Harli Kodasma onelanud Horvaatia pealinnas Zagrebis kahel ajaperioodil …
Shownotes
Kevad on parim aeg Balkanilereisida, sest siis on ilmad juba mõnusalt soojad, turiste on vähemning hinnad vägagi taskukohased.
Emile Laur ja Harli Kodasma onelanud Horvaatia pealinnas Zagrebis kahel ajaperioodil ning avastanudpõhjalikult nii Horvaatiat kui ka ümberkaudseid riike. Emilietunnistab, et talle meeldib Zagreb väga, kuid üldiselt pole tajulgenud selle külastamist kellelegi soovitada. Samuti on Sloveeniapealinn Ljubljana väärt avastamist.
Piirkonna kõige positiivsemaksüllatuseks peavad Emilie ja Harli aga Bosnia ja Hertsegoviinat. Nadmärgivad, et kuigi umbes pool rahvastikust on islami usku, elavadbosnialased katoliiklastega harmoonias – seda on lausa huvitavvaadata, kuidas kaks religiooni tänavapildis segunevad.
Saates on veel juttu, kuidasvältida „päisel päeval röövimist”, miks pole serblased niisõbralikud nagu arvatakse ning mis piirkondi tasub külastada.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#442 | Moekauge mehena Austraaliasse moefotograafiks! Kuidas see õnnestus ja kui rikkaks saab?
Kui enamasti minnakse Austraaliasseerinevaid farmitöid tegema, siis Jürgen Niit otsustas end sealfotograafiaalaselt täiendada. Maandudes Perthis, käis ta erinevatefotostuudiote ukse taga ning õnnestus üsna …
Shownotes
Kui enamasti minnakse Austraaliasseerinevaid farmitöid tegema, siis Jürgen Niit otsustas end sealfotograafiaalaselt täiendada. Maandudes Perthis, käis ta erinevatefotostuudiote ukse taga ning õnnestus üsna kiiresti praktikalesaada.
Esialgu Jürgen palka ei saanud,kuid tema eesmärk oligi õppida ametit ja luua tutvusi. OmaAustraalia-elu rahastamiseks käis ta fotograafia kõrval kaevandusestööl.
Aja jooksul võttis Jürgen suunamoefotograafia poole – sealjuures oli ta enne seda absoluutseltmoekauge inimene. Saates jutustab ta koostööst Austraaliamoefotograafia ristiisaga ja erinevate modellidega,kohtinguprofiilide fotode tegemisest ning kuidas siis ikkagiAustraalias elades raha kokku ajada.
8. märtsil avab Jürgen Kihnumuuseumis oma moefoto näituse.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#441 | Puhkus Lõuna-Ameerikas venis enam kui aasta pikkuseks: töö muutus üleöö intensiivseks ja paar nädalat puhkamist polnud piisav
Meist enamik pole kogenud võimalustnautida puhkusereisi, mis kestab enam kui aasta. Aga Madle Timm on jajutustabki sellest – tema töö Pagulasabis muutus pärast Ukrainatäiemahulise sõja algust üleöö väga …
Shownotes
Meist enamik pole kogenud võimalustnautida puhkusereisi, mis kestab enam kui aasta. Aga Madle Timm on jajutustabki sellest – tema töö Pagulasabis muutus pärast Ukrainatäiemahulise sõja algust üleöö väga intensiivseks ning tundus,et mõnenädalane puhkus enam ei päästa.
Oma pika puhkuse veetis taLõuna-Ameerikas ning reisis väga aeglaselt. Ta alustas Argentinastja jõudis Kolumbiasse välja. Madle meenutab lugusid nii kuulsastMachu Picchust (ja pettumusest seoses sellega), Surmateest (et seepolegi nii ohtlik), Ayahuasca rituaalist, molutamisest ja paljuenamat.
Loomulikult uurime Madlelt ka seda,kuidas niivõrd pikka reisipuhkust finantseerida.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#440 | Hiinlaste veidrustest: kes võtab toidust viimase ampsu, miks kingist peab esiti loobuma ja miks on number 4 tabu?
Hiina keel ja kultuur on eestimaalase jaoks harjumuspärasest midagikardinaalselt erinevat. Kuidas Hiinas ja hiinlastega suhtlemiselfopaasid vältida, räägib sealmail kaks aastat elanud Jens Veende.Alustuseks …
Shownotes
Hiina keel ja kultuur on eestimaalase jaoks harjumuspärasest midagikardinaalselt erinevat. Kuidas Hiinas ja hiinlastega suhtlemiselfopaasid vältida, räägib sealmail kaks aastat elanud Jens Veende.
Alustuseks jutustab Jens sellest, kuidas ta Hiinasse elama sattus. Kasee on omamoodi veider lugu. „Hiinas võib kõike juhtuda,” onöelnud Jensi esimene hiina keele õpetaja. Ja nii tõesti on...Pikemalt saab sellest kuulda nii podcastist kui ka lugeda hiljutiilmunud raamatust „Minu Hiina”.
Saates on aga juttu Hiinas levivatest petuskeemidest, miks polehiinlastel rahakotti, miks on number 4 tabu ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#439 | Meenutusi Keeniast: safarile ei peagi minema, külast külla sõites näed sebrat nagunii
Korduvalt Keenias käinud reisiajakirjanik Silvia Pärmann teabrääkida, et tegelikult polegi Keeniasse reisides hädavajaliksafarile minna. Eksootilisi loomi näeb suvalistes olukordades igaljuhul.Näiteks meenutab …
Shownotes
Korduvalt Keenias käinud reisiajakirjanik Silvia Pärmann teabrääkida, et tegelikult polegi Keeniasse reisides hädavajaliksafarile minna. Eksootilisi loomi näeb suvalistes olukordades igaljuhul.
Näiteks meenutab Silvia olukorda, kuidas sõitis toidupoodi ningselle ees oleva võsa juures oli kolm kaelkirjakut. Silvia muigab, etnemad kaaslasega olid ainsad, kes peatusid ja pildistasid –kohalike jaoks tundus see täiesti tavapärane olukord.
Veel on juttu pööraselt muutuvast Nairobist, (era)haridusest,IT-sektorist ning asjaolust, et inimeste keskmine vanus on 20 ringis.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#438 | Maailmarändur Eritreast: kõik inimesed peavad maksma sõjaväemaksu, mis on umbes 40% palgast
Kirde-Aafrikas asuv Eritrea onturistide poolt pea avastamata paik ning just seetõttu on sinnapikalt soovinud reisida ka maailmarändur Talvis Lankots. Tänavutegi ta selle plaani teoks.Talvis toonitab, et …
Shownotes
Kirde-Aafrikas asuv Eritrea onturistide poolt pea avastamata paik ning just seetõttu on sinnapikalt soovinud reisida ka maailmarändur Talvis Lankots. Tänavutegi ta selle plaani teoks.
Talvis toonitab, et Eritreassereisimine pole nii lihtne, et ostad pileti, vormistad viisa jaavastad rõõmsameelselt riiki. Juba viisa saamine on paras kadalippning kui oled viimaks kohal, siis on su käimised väga piiratud.Ilma ametliku loata ei tohi isegi pealinnast välja sõita. Eritreadnimetatakse ka Aafrika Põhja-Koreaks.
Eritrea on üks maailma kõigevähemarenenud riike. Talvis oskab selle kohta näiteid tuua – takäis südalinna nooblis restoranis, kus polnud isegi jooksvat vett(koristajatädi kallas kannuga vett kätele); pangaautomaate poleolemas; internetti saamine on väga keeruline ningajakirjandusvabaduselt on see täitsa nimekirja lõpus. Juttu on kasõjaväemaksust, mis on kopsakad 40% palgast.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#437 | „1500 euro eest saaks tõesti uue diivani... aga mina eelistan selle raha reisimisele kulutada.”
Kirglik rännuhuviline MartinPalmet ei leidnud endale õigel ajal reisikaaslast ning seegaotsustas minna reisile üksinda. Sedasi avastas ta, et niiviisi ringirännata ongi päris tore.Saates jutustab ta …
Shownotes
Kirglik rännuhuviline MartinPalmet ei leidnud endale õigel ajal reisikaaslast ning seegaotsustas minna reisile üksinda. Sedasi avastas ta, et niiviisi ringirännata ongi päris tore.
Saates jutustab ta üksindareisimisest nii Mehhikos, Hiinas, New Yorgis kui Soomes. Ta naljatab,et mitte keegi ei lähe ju üksinda Hiina – kuid just seepärasttahtiski tema seal täitsa üksinda rännata.
Martini jaoks on alati elamusedolnud tähtsamad kui raha. Martin tõdeb, et nii mõnigi ütleb, et1500 euro eest saaks näiteks uue diivani... aga tema ise eelistabiga kell selle summa reisimise peale kulutada.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#436 | Tallinnast Ateenasse ja tagasi mööda maad – mida põnevat juhtus?
Kunstnik Riina Õun sõitis tänavumööda maad Tallinnast Ateenasse ja tagasi, et osaleda sealseskunstiresidentuuris. Ta läbis kokku 18 riiki ning oli teel 135tundi.Peamiselt liikles ta rongiga, kuidigal pool …
Shownotes
Kunstnik Riina Õun sõitis tänavumööda maad Tallinnast Ateenasse ja tagasi, et osaleda sealseskunstiresidentuuris. Ta läbis kokku 18 riiki ning oli teel 135tundi.
Peamiselt liikles ta rongiga, kuidigal pool polnud rööbasteledasi liikumine võimalik. Enamikes läbitud riikides peatus ta kapisut kauem, et kaasata kohalikke oma kunstiprojekti. Selle loomisesosales üle 70 inimese ningkoos sailoodud üle 100 tikandi,mille Riinapani kokku lapiteki-laadseks teoseks.
Saates jutustab ta, kuidas tallebussi asemel eratakso järgisaadeti, õõvastavast momendist Montenegro mägedes, millisterahvustegata suhestus ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#435 | Pere ostis teise kodu Itaaliasse: selle raha eest poleks Vändras isegi välipeldikut saanud
Mis siis, kui ostaks välismaaleteise kodu? Just nii tegid Kris Leinatamm-Sepp ja tema abikaasaKristo – juhuste kokkulangemisel on neil nüüd korter armsaskülakeses Itaalias. Kirsiks tordil on asjaolu, et …
Shownotes
Mis siis, kui ostaks välismaaleteise kodu? Just nii tegid Kris Leinatamm-Sepp ja tema abikaasaKristo – juhuste kokkulangemisel on neil nüüd korter armsaskülakeses Itaalias. Kirsiks tordil on asjaolu, et vannitoast avanebvaade Como järvele. JaGeorge Clooney elamine asub ka sealsamas lähedal.
Ostetud korteroli vägagi taskukohase hinnaga. Kris teatab, et selle summa eestpoleks Vändras isegi välipeldikut saanud... Loomulikult vajabkorter renoveerimist ning seda on nad ka mitme aasta jooksul tasapisiteinud. Aga nad ei kiirusta, sest naudivad protsessi.
Saates jutustab Kris, kuidas leidaItaalias sobiv kodu, mis makse tuleb alaliselt maksta, avatudkeldrite festivalist, kohalike hulkaintegreerumisest ja palju enamgi.
Kui aga uurida Krisilt, kasItaaliasse teise koju sõitmine liiga ajamahukas ei ole, siis sellegata ei nõustu. Tema sõnul sõidaks näiteks Hiiumaal asuvassesuvilasse kauem.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#434 | Elu Saudi Araabias kestis vaid 2 nädalat: tundsin end kui tulnukas – linnad olid tühjad nagu maailm oleks lõppenud
Mis siis, kui koliks õige SaudiAraabiasse elama? Just nii otsustas maailmarändur Cristo Pajust, kuitema keenialannast tüdruksõber sai sinnamaile tööpakkumise.Entusiasmi ei jagunud üleliiakauaks, sest pärast …
Shownotes
Mis siis, kui koliks õige SaudiAraabiasse elama? Just nii otsustas maailmarändur Cristo Pajust, kuitema keenialannast tüdruksõber sai sinnamaile tööpakkumise.
Entusiasmi ei jagunud üleliiakauaks, sest pärast kahte nädalat Cristo naasis. Ta tunnistab, ettundis end Saudi Araabias kui teiselt planeedilt saabunud tulnukas.Lisaks polnud linnades suurt midagi teha – välismaalasi ei näinudta kogu perioodi jooksul üldse ning tänavad olid suure osa ajastkohalikest täiesti tühjad. „Nagu maailm oleks lõppenud,”kommenteerib Cristo. Miks see nii oli, ta ka kuulajatele selgitab.
Saates on juttu rangetestreeglitest keha katmisel, rikka Saudi Araabia futuristlikestprojektidest-ideedest, elamispinna otsimisest, Cristo tüdruksõbratööst, mil moel välismaalast vastu võeti ning loomulikult naisteõigustest ja kirjutamata reeglitest. Muide, Saudi Araabias saidnaised autode juhtimisõiguse alles 2018. aastal, kuid juba võibsuurlinnades näha ka naissoost Bolti taksojuhte.
Laiemalt avati Saudi Araabia piirid2019. aastal, enne seda tavaline turist riiki ei pääsenud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#433 | Eestlanna Türgis: saabusin kooli põlvini seeliku ja lahtiste juustega – olin teiste keskel nagu kummitus
Tänase saate külaline SusannaVeevo tunnistab, et Türgi võttis teda väga soojalt vastu. Siis agakippus see soe vastuvõtt hääbuma, justkui ütleksid kohalikud:aitab küll, mine koju. Tänavu raamatu „Minu …
Shownotes
Tänase saate külaline SusannaVeevo tunnistab, et Türgi võttis teda väga soojalt vastu. Siis agakippus see soe vastuvõtt hääbuma, justkui ütleksid kohalikud:aitab küll, mine koju.
Tänavu raamatu „Minu Türgi”avaldanud Susanna Veevo tudeeris Istanbuli ülikoolis. Ühelt pooltviisid õpingud teda ülikonservatiivsesse islamiinstituuti jateisalt üliliberaalsesse rahvusvaheliste suhete instituuti. Selleskonservatiivses instituudis polnud tal näiteks lubatud poistegasuhelda ning ta pidi jälgima väga oma riietust. Susanna meenutablõbusalt esimest koolipäeva – ta saabus põlvini lehviva seeliku,paljaste õlgade ja lahtiste juustega, olles nagu kummitus teistekeskel.
Veel on juttu soost tingitudmõrvadest, kuidas naine on alati mõne mehe omand, et türklasedaustavad kohalikke naisi rohkem kui välismaalasi ja palju veel.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#432 | Beebiga kaheks kuuks autoreisile! Ema: nii väikesega on lihtne reisida, tal pole veel pretensioone
Emily-Hestia Palmet otsustas üheskoos abikaasa Martiniga, et lähevadoma kolmekuuse tütre Heraga kaheks kuuks autoreisile Itaaliasse.Selleks hetkeks polnud nad lapsega pikemalt autos sõitnud kuiTallinnast …
Shownotes
Emily-Hestia Palmet otsustas üheskoos abikaasa Martiniga, et lähevadoma kolmekuuse tütre Heraga kaheks kuuks autoreisile Itaaliasse.Selleks hetkeks polnud nad lapsega pikemalt autos sõitnud kuiTallinnast Tartusse.
Kogu teekonna jooksul lähtuti eelkõige pisikese Hera huvidest.Regulaarselt tehti pause, mille jooksul sai ta ennast sirutada ja kakaisus olla. Keerulisematel perioodidel tuli neil aga lausa iga 15minuti tagant peatusi teha.
Veel tuleb saates jutuks, millist eeltööd tuli taolise reisi jaoksteha, kuidas see kõik on riiklike vaktsiinidega kooskõlas,veinimõisate külastusest, kakaplahvatusest nooblis restoranis,kuidas jäädi lapsega hotelli ukse taha ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
#431 | Igapäevaelu Brasiilias – kontorist tuli põgeneda, sest algas tulistamine!
Petuskeemid on kõikjal –milliste veidrate skeemidega on kokku puutunud 71 riigis reisinudmaailmarändur ja ettevõtja Andre Põlm?Hiljuti raamatu „Minu Brasiilia”avaldanud Andre oskab jutustada kõige enam lugusid …
Shownotes
Petuskeemid on kõikjal –milliste veidrate skeemidega on kokku puutunud 71 riigis reisinudmaailmarändur ja ettevõtja Andre Põlm?
Hiljuti raamatu „Minu Brasiilia”avaldanud Andre oskab jutustada kõige enam lugusid just Brasiiliast,kus ta ka 3,5 aastat elas. Andre käivitas seal idufirmat, millekontor asus täpselt favela kõrval... näiteks meenutab ta korda,kui pidi kontorist põgenema, sest algas tulistamine. Tema sõnul onselline tulevahetus kõige ohtlikum, sest iial ei tea, kuhu võibjuhuslik kuul sattuda.
Kuigi saates on peamiselt juttu Riode Janeiro kuritegelikust maailmast, siis üldiselt on Andreveendumusel, et Rio on maailma kõige kaunim suurlinn. Temal õnnestuska vargustest pääseda... ainsana on Andre Rios ilma jäänud omaplätudest!
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Hier stehen die neuesten 40 von 457 Folgen. Ältere Folgen findest du im Feed des Podcasts.
Ähnliche Podcasts
Mehr Freizeit-Podcasts
Ist das dein Podcast?
Bestätige es mit einem Eintrag in deinem Feed: Du bekommst hier einen Code, trägst ihn als podcast:txt in den Kanal deines Feeds ein, und wir prüfen ihn. Danach steht dein Podcast als „verifiziert“ bei SoundNode.