Keelesaade
- Folgen
- 504
- Erscheint
- wöchentlich
- Letzte Folge
- 8. Nov. 2026
Über den Podcast
"Keelesaade" käsitleb eesti keelt ajas ja ruumis ning teisi keeli eesti keele ümber. Saates esinevad inimesed, kes keelemaailmades tegutsevad. "Keelesaade" räägib meid ümbritsevast maailmast, milles me kõik elame – keelemaailmast. Maailmast, mis on ühtaegu nii selge ja tuttav ja omane, samas salapärane ja teinekord käsitamatugi. Saate autor ja helioperaator on Piret Kriivan.
Folgen 504
Keelesaade
Selge keele edendaja Kristel Ress: „Kuna kogu ühiskond toimib keele kaudu, on väga tähtis, et absoluutselt iga inimene saaks aru, millised õigused tal on ja millised kohustused!“
Keelesaade
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: „Parteid on praegusel ajal nagu mingis mõttes Andrese ja Pearu asemikud – nad ju kraaklevad sama moodi ja loobivad üksteist üle kraavi!“
Keelesaade
Astrid Tuisk: "Tänapäeva pärimus on väga sageli visuaalne. Kui kunagi levisid suust suhu naljad ja muinasjutud, siis tänapäeval levivad meemid, naljapildid, videod, fotod – levimisviis on kiire ja teistsugune …
Shownotes
Astrid Tuisk: "Tänapäeva pärimus on väga sageli visuaalne. Kui kunagi levisid suust suhu naljad ja muinasjutud, siis tänapäeval levivad meemid, naljapildid, videod, fotod – levimisviis on kiire ja teistsugune, kui on vanemal pärimusel."Keelesaade
Einar Kraut: "Meil on üsna soliidne korralikult kõnelejate hulk, inimesed, kes väga hästi oskavad eetris ennast maksma panna ja seejuures loomulikult rääkida. Raadiokõne juures ongi ju oluline, et kõne peab …
Shownotes
Einar Kraut: "Meil on üsna soliidne korralikult kõnelejate hulk, inimesed, kes väga hästi oskavad eetris ennast maksma panna ja seejuures loomulikult rääkida. Raadiokõne juures ongi ju oluline, et kõne peab kõlama loomulikult ja usutavalt."Keelesaade
Keeleteadlane Mari Uusküla: "Sinine tundub olevat teiste värvide seas väga eriline. Itaalia keeles on ta eriline sellepärast, et ta jaguneb nimelt kolmeks!"
Keelesaade. Emakeeleõppe päevaküsimused
Emakeeleõpetajate seltsi esimees Kaja Sarapuu: "Me lahendame praegu üht probleemi, aga samal ajal laseme teisel kasvada. Me räägime palju sellest, kuidas viia venekeelsed koolid üle eestikeelsele õppele, aga …
Shownotes
Emakeeleõpetajate seltsi esimees Kaja Sarapuu: "Me lahendame praegu üht probleemi, aga samal ajal laseme teisel kasvada. Me räägime palju sellest, kuidas viia venekeelsed koolid üle eestikeelsele õppele, aga liiga vähe sellest, millises seisus on eestikeelne kool ise!"Keelesaade. Arekeelne raamat
Kooliraamatukoguhoidja Varje Mägi: "Arekeelne raamat on lugemisraskustega lastele kui kaldtee lugemisrõõmuni. Kaldtee kasutamine ei tähenda seda, et ma ei kasuta treppi – nii ka arekeelse raamatu lugemine ei …
Shownotes
Kooliraamatukoguhoidja Varje Mägi: "Arekeelne raamat on lugemisraskustega lastele kui kaldtee lugemisrõõmuni. Kaldtee kasutamine ei tähenda seda, et ma ei kasuta treppi – nii ka arekeelse raamatu lugemine ei tähenda seda, et ta tavalist kirjandust ei loe!"Keelesaade. Eestikeelse õppe hoiakud
Professor Birute Klaas-Lang: "On vaja väga palju lisaressurssi huviharidusse, on vaja toetada nii kooli kui ka õpetajat ja õpilast. Samas on väga palju tähelepanu läinud üleminekukoolidele, aga eestikeelne kool …
Shownotes
Professor Birute Klaas-Lang: "On vaja väga palju lisaressurssi huviharidusse, on vaja toetada nii kooli kui ka õpetajat ja õpilast. Samas on väga palju tähelepanu läinud üleminekukoolidele, aga eestikeelne kool vajab täpselt samamoodi tuge."Keelesaade. Sõnaloomevõistlus "Aaviku avantüür"
Aavikute majamuuseumi arendusjuht Merit Karise: "Sellele võistlusele ootame kõiki neid, kes valdavad eesti keelt või on nii palju eesti keelega kokku puutunud, et neile on üks kena sõna kõrvu kõlama jäänud."
Keelesaade. Szilárd Tibor Tóthiga töödest ja tegemistest Narvas
Keeleteadlane Szilárd Tibor Tóth: "Õpetasin Eduard Vilde romaani "Raudsed käed", mille ta kirjutas Narvas Kreenholmi tööliste elust, uues võtmes- minu kontseptsiooni järgi on see sügavalt kristlik romaan!"
Keelesaade. Marju Kõivupuuga lindude keelest ja meelest
Folklorist Marju Kõivupuu: "Esmase info saame lindude kohta äppidest kätte, aga see on ainult kiirtoit. Mart Mägra raamat on gurmee – võtame siis kiirtoidu kõrvale ka peenemaid palasid!"
Keelesaade. Tõrva Gümnaasiumi Meediaklubi
TG Meediaklubi: "Kohati tundub, et direktori vastuvõtt on tähtsam kui see, mis sa tegelikult koolist kaasa võtad!" Meediaklubi arvates on probleem, et õpilased käivad koolis hinnete, mitte teadmiste pärast.
Keelesaade. Fred Pussiga naiste lisa- ja perekonnanimedest
Nimeuurija Fred Puss: "Suhtumine, et neid naisi, kes ei võta mehe perekonnanime, peetakse vähem pühendunuks, püsib nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal tehtud uuringute põhjal tänapäevani. USAs ja …
Shownotes
Nimeuurija Fred Puss: "Suhtumine, et neid naisi, kes ei võta mehe perekonnanime, peetakse vähem pühendunuks, püsib nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal tehtud uuringute põhjal tänapäevani. USAs ja Suurbritannias võtab üle 80% naisi mehe perekonnanime."Keelesaade. Riho Grünthaliga soomeugrilaste keelest
Professor Riho Grünthal: "Imelik on muidugi see, et soome-ugri keeled, mille päritolu on seotud väga kaugete aladega idas, Siberis, Uurali mägede taga, on nii kaugele sattunud ja ellu jäänud!"
Keelesaade. Villem Grünthal- Ridalast Riho Grünthaliga
Professor Riho Grünthal: "Soomes olek mõjutas tugevalt tema regivärsilist loomingut. Soomes oli sel ajal väga tugev karelianism, mille vundamendiks oli "Kalevala". Regivärss oli rahvuslik rõhutus ja pürgimine …
Shownotes
Professor Riho Grünthal: "Soomes olek mõjutas tugevalt tema regivärsilist loomingut. Soomes oli sel ajal väga tugev karelianism, mille vundamendiks oli "Kalevala". Regivärss oli rahvuslik rõhutus ja pürgimine millegi algupärase juurde tagasi."Keelesaade. Leena Nissilä keelehooldest Soome moodi
Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Soomes ollakse keeleasjades väga ärkvel, sellepärast mina ei karda, et somes (sotsiaalmeedias) kasutatav vabam keel kirjakeelde või ametlikumasse keelde jõuab!"
Keelesaade. Leena Nissilä Soome kodumaistest keeltest
Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Empaatia tähendab seda, et räägime selles keeles, millest on kasu teisele. Kui ta õpib riigikeelt, siis anname talle võimaluse seda kasutada ja niimoodi toetada tema keeleõpet."
Keelesaade. Jaan Õispuuga Ants Andersoni keeleparendusest
Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Ants Anderson on palju raskemas olukorras, kui oli Johannes Aavik 110 aastat tagasi, kui eesti kirjakeel oli veel küllalt lapsekingades. Tänapäeval, kui eesti keel on küllaltki …
Shownotes
Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Ants Anderson on palju raskemas olukorras, kui oli Johannes Aavik 110 aastat tagasi, kui eesti kirjakeel oli veel küllalt lapsekingades. Tänapäeval, kui eesti keel on küllaltki voolitud, on parendustega välja tulla küllaltki raske."Keelesaade. Reet Benderiga baltisaksa huumorist
Professor Reet Bender: "Baltisaksa huumoris on omad ja võõrad. Need teised ja võõrad on võimu esindajad: keiser ja tšinovnikud, riigisakslased. Eestlased ja lätlased on omad. Talupoja üle heideti nalja küll …
Shownotes
Professor Reet Bender: "Baltisaksa huumoris on omad ja võõrad. Need teised ja võõrad on võimu esindajad: keiser ja tšinovnikud, riigisakslased. Eestlased ja lätlased on omad. Talupoja üle heideti nalja küll, aga see oli ikkagi heasoovlik."Keelesaade. Jaan Lahega Behemotist ja Leviatanist
Professor Jaan Lahe: "Behemot ja Leviatan ilmutavad Jumala kui looja vägevust. Iiobi raamatus ei ole nad kurjad ja pahatahtlikud, nad on lihtsalt suured ja hirmuäratavad."
Keelesaade. Fred Pussiga lisanimedest
Leksikograaf Fred Puss: "Üleüldiselt võib arvata, et Eestis tugineb umbes 20-25 % perekonnanimedest lisanimel."
Keelesaade. Piret Järvelaga koolikirjandusest
Õpetaja Piret Järvela: "Kui praeguse koolihariduse puhul rõhutatakse, kui oluline on seoste tekkimine, siis seoseid saavad luua need, kellel on teadmised. Just selle pärast on meil vaja lugeda raamatuid otsast …
Shownotes
Õpetaja Piret Järvela: "Kui praeguse koolihariduse puhul rõhutatakse, kui oluline on seoste tekkimine, siis seoseid saavad luua need, kellel on teadmised. Just selle pärast on meil vaja lugeda raamatuid otsast lõpuni ja arutleda selle üle, missugust maailmanägemist raamat peegeldab."Keelesaade. Reili Argusega ukraina ja vene laste eesti keelest
Professor Reili Argus: "Nende kahe grupi – ukraina taustaga lapsed ja kohalikud muukeelsed lapsed – uuringu ehmatav tulemus oli tegelikult see, et need kaks gruppi olid võrdsed. Kusjuures kaks kolmandikku …
Shownotes
Professor Reili Argus: "Nende kahe grupi – ukraina taustaga lapsed ja kohalikud muukeelsed lapsed – uuringu ehmatav tulemus oli tegelikult see, et need kaks gruppi olid võrdsed. Kusjuures kaks kolmandikku kohalikest lastest olid käinud eestikeelses lasteaias."Keelesaade. Tiiu Reimoga eesti võõrkeelsest kirjandusest
Raamatuteadlane Tiiu Reimo: "Selles bibliograafias on Eestis elanud ja tegutsenud isikute teosed, ükskõik kas nad olid juba Eestis sündinud või olid nad siia sisse rännanud. On ka neid autoreid, kes on siin …
Shownotes
Raamatuteadlane Tiiu Reimo: "Selles bibliograafias on Eestis elanud ja tegutsenud isikute teosed, ükskõik kas nad olid juba Eestis sündinud või olid nad siia sisse rännanud. On ka neid autoreid, kes on siin mõnda aega töötanud ja siit edasi liikunud."Keelesaade. Celal Yildirimiga selges eesti keeles matemaatikast
Matemaatikaõpetaja Celal Yildirim: "Eestis on tekstülesanded väga eluga seotud. Näiteks 9. klassis õpime praegu täisnurkset kolmurka – siinust, koosinust ja tangensit. Ülesandes on sein ja sellel redel ja siis …
Shownotes
Matemaatikaõpetaja Celal Yildirim: "Eestis on tekstülesanded väga eluga seotud. Näiteks 9. klassis õpime praegu täisnurkset kolmurka – siinust, koosinust ja tangensit. Ülesandes on sein ja sellel redel ja siis peab otsima, kui suur on tõusunurk."Keelesaade. Rogier Bloklandiga meä ja kveeni keeltest
Professor Rogier Blokland: "Nii meä kui ka kveeni keel on võrsunud soome keelest. Sada aastat tagasi olid nad veel soome keele murded. Meä keelt räägitakse Rootsis ja kveeni keelt Norras."
Keelesaade. Margit Langemetsaga ÕSist
ÕSi töörühma juht Margit Langemets: "Kuna meie kriitikud tõid just seda välja, et ÕSis, kirjakeele normi aluseks olevas sõnaraamatus, peaks olema kuidagi välja toodud mingi keskne osa, siis me püüdsime ise …
Shownotes
ÕSi töörühma juht Margit Langemets: "Kuna meie kriitikud tõid just seda välja, et ÕSis, kirjakeele normi aluseks olevas sõnaraamatus, peaks olema kuidagi välja toodud mingi keskne osa, siis me püüdsime ise selle keskmeni jõuda!"Keelesaade. Tammsaare "Tõde ja õigus" 100
Piret Kriivan: "Üks Tammsaare entsüklopeedia kuluks ära küll!"
Hier stehen die neuesten 40 von 504 Folgen. Ältere Folgen findest du im Feed des Podcasts.
Ähnliche Podcasts
Mehr Gesellschaft und Kultur-Podcasts
Ist das dein Podcast?
Bestätige es mit einem Eintrag in deinem Feed: Du bekommst hier einen Code, trägst ihn als podcast:txt in den Kanal deines Feeds ein, und wir prüfen ihn. Danach steht dein Podcast als „verifiziert“ bei SoundNode.