
„Ükski noor ei ärka hommikul otsusega hakata kurjategijaks“ – uus podcast otsib noorte õigusrikkumiste taga peituvat lugu
Shownotes
Taskuhäälingusarja „Kuula mind ära“ avaepisoodis arutleb Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva, miks on Eesti valinud tee, kus õigust rikkunud alaealiste puhul puhul on esmane eesmärk mitte rangelt karistada, vaid pakkuda abi ja leida põhjused, mis õigusrikkumiseni viisid.
Laidi Surva selgitab, miks ja kuidas on Eesti karistuspoliitika viimastel aastatel muutunud: vähem rakendatakse vangistust, rohkem individuaalset lähenemist, taastavat õigust ja tugiprogramme. Statistika on olnud julgustav – alaealiste õigusrikkumised on püsivas languses.
Saates räägime ka sellest, kuidas juba varakult märgata, kui laps või noor on hätta jäämas. „Meil on olemas lastekaitse ja kohalik omavalitsus, aga väga palju sõltub ka koolidest, kogukonnast ja last ümbritsevatest inimestest,“ rõhutab Surva. Tema sõnul ei tohi karta spetsialistide poole pöördumist, kui on näha, et laps ei suuda oma eluga hakkama saada.
Üks olulisi teemasid on taastav õigus – võimalus, kus õigusrikkuja ja kannatanu kohtuvad vabatahtlikult turvalises keskkonnas, räägivad läbi juhtunu tagajärjed ning otsivad koos lahendusi kahju heastamiseks. „See on õigusrikkuja jaoks palju raskem tee kui trahv või vanglakaristus, aga pikas plaanis palju tõhusam,“ usub Surva.