Siseturvalisuse taskuhääling
- Episódios
- 47
- Publicação
- semanal
- Último episódio
- 6 nov 2026
Sobre o podcast
Siseturvalisuse taskuhäälingus käsitleme teemasid, mis ühel või teisel moel meie inimeste, riigi ja ühiskonna turvalisust mõjutavad.
Episódios 47
#47 Kuuluvustunne või äärmuslus? Kuidas ennetada radikaliseerumist
Radikaliseerumine tundub pahatihti millegi kauge, äärmuslikku või sellisena, mis juhtub kusagil mujal ja kellegi teisega. Tegelikkus on sageli palju keerulisem. Väga harva algab radikaliseerumine äärmuslikest …
Notas do episódio
Radikaliseerumine tundub pahatihti millegi kauge, äärmuslikku või sellisena, mis juhtub kusagil mujal ja kellegi teisega. Tegelikkus on sageli palju keerulisem. Väga harva algab radikaliseerumine äärmuslikest ideedest. Sageli saab kõik alguse hoopis soovist kuhugi kuuluda, olla märgatud või leida inimesi, kes mõistavad ja aktsepteerivad.
Just sellest räägiti tänavusel Arvamusfestivalil toimunud
arutelus "Kuuluvustunne või äärmuslus? Kuidas ennetada
radikaliseerumist". Arutelus otsiti vastuseid küsimustele, kuidas radikaliseerumine kujuneb, milliseid käitumismustreid tasub märgata ning milline roll on selle ennetamisel koolidel, kogukondadel, noorsootööl, kultuuril ja riigil. Samuti räägiti sellest, miks võib tugev kuuluvustunne olla üks parimaid kaitseid äärmuslike ideede leviku vastu.
Arutelus osalesid Siseministeeriumi nõunik Heidi Maiberg, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvaheliste suhete teadur Oksana Belova-Dalton, Sisekaitseakadeemia teadur Ringo Ringvee, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja
Dmitri Moskovtsev ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri radikaliseerumise ennetamise grupi liige Sting Marek Frank Valgus. Arutelu juhtis ajakirjanik Kristjan Pihl.
#46 Muutuv rändemaastik: milleks peab Eesti Euroopa piiririigina valmis olema?
Ränne on palju enamat kui statistika või poliitiline vaidlus. See mõjutab seda, kuidas ühiskonnad muutuvad, millisteks väljakutseteks peavad riigid valmistuma ja milline võib välja näha meie tulevik.Eesti on …
Notas do episódio
Ränne on palju enamat kui statistika või poliitiline vaidlus. See mõjutab seda, kuidas ühiskonnad muutuvad, millisteks väljakutseteks peavad riigid valmistuma ja milline võib välja näha meie tulevik.
Eesti on Euroopa Liidu välispiiril. See tähendab, et maailmas toimuvad konfliktid, geopoliitilised pinged, majanduskriisid või kliimamuutused ei jää meist kaugele, isegi siis, kui need algavad tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Just neil teemadel arutleti tänavusel Arvamusfestivalil toimunud vestluses "Muutuv rändemaastik: milleks peab Eesti Euroopa piiririigina valmis olema?". Kohale tulnud eksperdid rääkisid sellest, millised võivad olla lähiaastate rändetrendid Euroopas, mida tähendab Euroopa Liidu uus rändereform ning kuidas mõjutavad maailma kriisid Eesti julgeolekut ja valmisolekut.
Arutelus osalesid Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik, Sisekaitseakadeemia usundiloolane ja ekspert Ringo Ringvee ning ajaloolane David Vseviov. Arutelu juhtis rändeekspert Ave Lauren.
#45 Minuga seda ei juhtu?!
Enamik kelmide ohvritest uskus enne petta saamist, et nendega seda ei juhtu. Tänapäeva pettused ei tugine lihtsameelsusele, vaid oskuslikule manipuleerimisele.Tänases episoodis kuuleme päris lugusid inimestelt …
Notas do episódio
Enamik kelmide ohvritest uskus enne petta saamist, et nendega seda ei juhtu. Tänapäeva pettused ei tugine lihtsameelsusele, vaid oskuslikule manipuleerimisele.
Tänases episoodis kuuleme päris lugusid inimestelt, kes on selle läbi elanud ning avame petturite töövõtteid. Miks langevad kelmide võrku ka targad, ettevaatlikud ja kriitiliselt mõtlevad inimesed ning kuidas end pettuste eest paremini kaitsta?
Tänavu suvel Arvamusfestivali Siseturvalisuse alal toimunud arutelus "Minuga seda ei juhtu?!" osalesid Politsei- ja Piirivalveameti kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu, Tartu Ülikooli finantskäitumise uuringute peaspetsialist Heidi Reinson, Äripäeva Läti projekti juht Andrus Vaher ning tervise- ja kogemusnõustaja Liis Velsker.
Päris elus juhtunud olukorrad kirjutas lavastuslikeks dialoogideks dramaturg Eero Epner ning neid esitasid näitlejad Polina Kryuchkova ja Aivar Luht. Arutelu juhtis Rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuht Elo Ellermaa.
#44 Kiirgus meie ümber – müüdid ja tegelikkus
Kui kuuleme sõna "kiirgus", mõtleme sageli tuumaõnnetustele, nähtamatule ohule ja millelegi, mida oleks parem vältida. Ometi puutume kiirgusega kokku iga päev. Seda leidub nii looduses, õhus, pinnases, toidus …
Notas do episódio
Kui kuuleme sõna "kiirgus", mõtleme sageli tuumaõnnetustele, nähtamatule ohule ja millelegi, mida oleks parem vältida. Ometi puutume kiirgusega kokku iga päev. Seda leidub nii looduses, õhus, pinnases, toidus ning isegi meie endi kehas. Aga miks siis tekitab see teema nii palju hirme? Kui palju me kiirgusest tegelikult teame ja kui palju toetume hoopis müütidele, mälupiltidele või lugudele, mida oleme aastate jooksul kuulnud?
Just neil teemadel arutleti tänavusel Arvamusfestivalil toimunud vestlusel „Kiirgus meie ümber – müüdid ja tegelikkus". Oma ala eksperdid rääkisid sellest, mida tähendab kiirgusohutus Eestis täna, millised on tegelikud riskid ning kus läheb piir põhjendatud ettevaatuse ja põhjendamatu hirmu vahel.
Arutelus osalesid Siseministeeriumi nõunik Reelika Runnel, Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Teet Koitjärv, Sisekaitseakadeemia CBRN-valdkonna ekspert Jan Raidloo ning Fermi Energia juhatuse liige Kaspar Kööp. Vestlust juhtis ajakirjanik Kadri Kõusaar.
#43 Kes jääb Eestit hoidma, kui olukord muutub tõsiseks?
Me räägime palju sellest, mida riik peab tegema, et kaitsta inimesi ka kõige keerulisematel hetkedel. Aga milline on igaühe roll? Kas kogu panus seisneb pelgalt juhiste järgimises ja varjumises või saab igaüks …
Notas do episódio
Me räägime palju sellest, mida riik peab tegema, et kaitsta inimesi ka kõige keerulisematel hetkedel. Aga milline on igaühe roll? Kas kogu panus seisneb pelgalt juhiste järgimises ja varjumises või saab igaüks kaasa aidata sellele, et Eesti ühiskond toimiks ka siis, kui olukord muutub tõsiseks?
Käesoleva aasta Arvamusfestivali arutelus räägiti sellest, kuidas sünnib ühiskonna vastupanuvõime ning mida tähendab tegelikult oma riigi hoidmine.
Arutelus osalesid Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna juhataja Anastassia Ümar, Kaitseväe diviisi staabiülem Janno Märk, ERRi Narva korrespondent Jüri Nikolajev ning Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve. Vestlust juhtis Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse juhataja Tauno Suurkivi.
#42 Kraavivesi, priimus ja mutimaks – kas valmisoleku kõrgtase?
Kriisidest räägitakse palju, kuid tegudeni jõutakse sageli harva. Miks see nii on? Kas valmistumine tundub liiga keeruline, liiga kallis või hoopis hirmutav? Kuidas muuta kriisivalmidus hirmu asemel hoopis …
Notas do episódio
Kriisidest räägitakse palju, kuid tegudeni jõutakse sageli harva. Miks see nii on? Kas valmistumine tundub liiga keeruline, liiga kallis või hoopis hirmutav? Kuidas muuta kriisivalmidus hirmu asemel hoopis kindlustunnet loovaks?
Neile küsimustele otsiti vastuseid tänavusel Arvamusfestivalil Siseturvalisuse alal toimunud arutelus. Ühtlasi tutvustati seal esimest korda Riigikantselei rahastatud ning Antropoloogia Keskuse läbiviidud antropoloogilise uuringu tulemusi, mis aitavad paremini mõista inimeste hoiakuid ja käitumist kriisideks valmistumisel.
Arutelus osalesid Tartu linna kriisikoordinaator Kristjan Kostabi, antropoloog ja käitumise disainer Helelyn Tammsaar ning endine Kaitseväe juhataja Martin Herem. Vestlust juhtis Siseministeeriumi toonane elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase.
#41 Vägivald vanemaealiste vastu - mis see on ja kuidas lahendada?
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus arutlesime vanemaealiste vastu suunatud vägivalla üle. Me elame vananevas ühiskonnas ning seda üle Euroopa. Samas ei räägita piisavalt sellest, kuidas aidata …
Notas do episódio
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus arutlesime vanemaealiste vastu suunatud vägivalla üle. Me elame vananevas ühiskonnas ning seda üle Euroopa. Samas ei räägita piisavalt sellest, kuidas aidata vanemaealisi, kes kannatavad vägivalla all. Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus arutlesime vanemaealiste vastu suunatud vägivalla üle. Nimelt on ligi kümnendik kuriteo ohvritest vanemad kui kuuskümmend eluaastat, kuid tegelikult on see arv märkimisväärselt suurem. Nad on sihtrühm, kes ei kipu teavitama, kui satuvad.
Laua ümber olid Martin Kreitsman Politsei- ja Piirivalveametist ja Lenne Indov Sotsiaalkindlustusametist ning koos otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:
- Milline on vägivald vanemaealiste vastu?
- Miks vanemaealised ei teavita enda vastu toime pandud vägivallast?
- Kuidas seda olukorda muuta?
Saadet juhtis Siseministeeriumi vägivalla teemadega tegelev nõunik Barbara Haage.
#40 - Uue põlvkonna 112
Seekord arutlesime, milline on hädaabinumbri 112 tulevik. Nimelt plaanitakse kogu Euroopas laiendada märkimisväärselt viise, kuidas ohu korral sellelt numbrilt abi kutsuda. 2025. aasta suvel saab 112 peale teha …
Notas do episódio
Seekord arutlesime, milline on hädaabinumbri 112 tulevik. Nimelt plaanitakse kogu Euroopas laiendada märkimisväärselt viise, kuidas ohu korral sellelt numbrilt abi kutsuda. 2025. aasta suvel saab 112 peale teha videokõnesid ning kasutada RTT-d ehk reaalajas tekstivestlust. 2027. aastal lisanduvad erinevad vestlusrakendused nagu Messenger, Teams ja WhatsApp. Need on suured muutused mitte ainult abivajaja, vaid ka numbrile 112 vastava päästekorraldaja jaoks.
Laua ümber olid Karmen Oks ja Martin Kajaste Häirekeskusest ning koos otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:
- Kuidas saab tulevikus Häirekeskusega ühendust võtta?
- Miks on sellised uuendused olulised?
- Kas meie Häirekeskus ja päästekorraldajad on sellisteks muutusteks valmis?
Saadet juhtis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristi Sobak.
#39 Mida suvisel peol või festivalil mitte teha?
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus arutlesime, mida peaksid noored suvefestivalide eel teadma narkootikumidest. Laua ümber olid Laua ümber olid Ain Peil Siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja …
Notas do episódio
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus arutlesime, mida peaksid noored suvefestivalide eel teadma narkootikumidest.
Laua ümber olid Laua ümber olid Ain Peil Siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel- Ollo Tervise Arengu Instituutist ning koos otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:
- Miks satutakse peol hätta? Kuidas seda vältida?
- Kuidas käituda, kui sõbral hakkab halb ja tundub, et see võib olla narkootikumidest?
- Miks narkootikumid praegu eriti ohtlikud on?
Saadet juhtis meie kommunikatsiooninõunik Kersti Ringments.
#38 Miks inimesed abipolitseinikuks hakkavad?
Tee oma elu põneva(ma)ks! Ära istu niisama kontoris ja vedele kodus diivanil! Tule ja tee midagi erakordset – hakka abipolitseinikuks! Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime abipolitseinikest, sest …
Notas do episódio
Tee oma elu põneva(ma)ks! Ära istu niisama kontoris ja vedele kodus diivanil! Tule ja tee midagi erakordset – hakka abipolitseinikuks!
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime abipolitseinikest, sest just lõppes aprill, mis on kuulutatud abipolitseinike kuuks. Laua ümber olid Nurmely Mitrahovitš Siseministeeriumist ning Illimar Reinbusch, Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees.
Jutukus tuli:
- Miks on abipolitseinikke üldse vaja?
- Mida abipolitseinikud igapäevaselt teevad? Kui põnev tegelikult on?
- Kuidas saab abipolitseinikuks ja mis tulevik neile toob?
Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets
#37 Eesti 20 aastat Euroopa Liidus: Piirivalveputkast täisautomaatse piiripunktini ehk EL siseturvalisuspoliitika fondid eile, täna ja homme
Täna möödub 20 aastat päevast, mil liitusime Euroopa Liiduga. Sel puhul rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingu saates Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidest Eestist. Laua ümber arutlesid …
Notas do episódio
Täna möödub 20 aastat päevast, mil liitusime Euroopa Liiduga. Sel puhul rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingu saates Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidest Eestist. Laua ümber arutlesid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juht Tairi Pallas, sama osakonna varasem juht, nüüd Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetäitja Veronika Kaska ja Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai. Koos otsiti vastuseid küsimustele_
1) Mida tõi Euroopa Liiduga liitumine praegu eriti oluluseks teemaks tõusnud Idapiirile?
2) Miks peab märkima ära, et projekti on toetanud Euroopa Liit?
3) Miks jälgitakse Euroopa Liidu toetuste kasutamist nii rangelt?
4) Millised on Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidega seotud tulevikuplaanid?
Küsis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristina Ots.
#36 Turvalisuse arenguprogramm – kellele ja miks?
Rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingus turvalisuse arenguprogrammist, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, koos Siseministeeriumi nõuniku Nurmely Mitrahovitšiga ning Rapla valla arendusjuhi Heiti …
Notas do episódio
Rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingus turvalisuse arenguprogrammist, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, koos Siseministeeriumi nõuniku Nurmely Mitrahovitšiga ning Rapla valla arendusjuhi Heiti Vahtraga.
Arutluse all oli:
- Mis on turvalisuse arenguprogramm ja miks on see vajalik?
- Millist väärtust pakub turvalisuse arenguprogramm kohalikule omavalitsusele?
- Kuna saavad järgmised omavalitsused programmi kandideerida?
Juttu ilmestasid päriselu näited programmis osaleja ehk Rapla vallast ning saadet juhtis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.
#35 Neli aastat riigiinfo telefoni
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime riigiinfo telefonist 1247, mis tähistas just enda neljandat sünnipäeva. Selle aja jooksul on lühinumbrile tehtud üle miljoni kõne ja teenus on kiirelt …
Notas do episódio
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime riigiinfo telefonist 1247, mis tähistas just enda neljandat sünnipäeva. Selle aja jooksul on lühinumbrile tehtud üle miljoni kõne ja teenus on kiirelt arenenud. Just sealt saavad meie inimesed kõige päevakohasemat infot riigilt nii igapäevaselt kui ka kriisides.
Saates käis külas 1247 arendusekspert Riina Ansu Häirekeskusest ning otsiti vastuseid järgmisetele küsimustele:
- Kuidas ja miks riigiinfo telefon 1247 loodi?
- Millistes kriisides on 1247 riiki toetanud?
- Millised plaanid on Häirekeskusel riigiinfo telefoniga 1247 tulevikuks?
Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.
#34 Narkosurmad kahekordistusid. Miks?
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime narkosurmadest. Neid oli eelmisel aastal oluliselt rohkem kui eelmistel aastatel. Oleme kukkunud narkosurmade arvuga tagasi musta viie aasta tagusesse aega …
Notas do episódio
Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime narkosurmadest. Neid oli eelmisel aastal oluliselt rohkem kui eelmistel aastatel. Oleme kukkunud narkosurmade arvuga tagasi musta viie aasta tagusesse aega. Miks see nii läks ja mida saame teha, et 2024. aasta selles vallas muutusi tooks?
Laua ümber olid Ain Peil siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist. Üheskoos otsisime vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Miks oli eelmine aasta nii palju narkosurmasid?
2. Millised on uued trendid narkoturul?
3. Mida tuleb silmas pidada narkovastases võitluses?
4. Mida on plaanis teha, et järgmisel aastal ei vaataks narkoüledooside statistikast meile vastu järjekordne must rekord?
Saadet juhtis meie kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.
#33 Viola Murd – teejuht kriisist ennetuseni
Prokuröridest tugiisikud tänavalastele kõlab täna veidi ulmelise kontseptsioonina, kuid just nii said päästetud paljud eksinud hinged keerulistest peredest 90ndatel. Elude päästmisest ja raskete teemadega …
Notas do episódio
Prokuröridest tugiisikud tänavalastele kõlab täna veidi ulmelise kontseptsioonina, kuid just nii said päästetud paljud eksinud hinged keerulistest peredest 90ndatel. Elude päästmisest ja raskete teemadega võitlemisest meie seekordne episood räägibki.
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd on olnud ametis viis aastat ning toonud pääste- ning kriiside lahendamise valdkonda hulganisti uuendusi. Räägime ajast, kui Eesti tulesurmades hukkumiste arv viis meid Euroopa statistikas etteotsa. Kuidas arvud alla toodi ning mis on tänaseks teisiti? Kuidas loodi vabatahtlike süsteem ja missuguses seisus olid kodud enne kodukülastuste süsteemi?
Mida õppis Viola ise kriiside keskel töötades ja kuhu tänaseks on jõutud, peadselt kuuledki. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristi Sobak.
Viola Murdi ametiaeg Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantslerina lõppeb detsembris 2023.
#32 Kahekõne Kai Klandorfiga
Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusülesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule …
Notas do episódio
Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusülesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule takistuste rada.
Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf on viimaseid päevi ametis. Martin Tulit Siseministeeriumist rääkis temaga kodanikuühiskonna tervisest, riigi ja kodaniku suhtlusest, usalduse loomisest, Kai saadud õppetundidest inimeste kaasamisel viimaste aastate kriisides ja aktiivsete kodanike järelkasvust.
- Kai peab oluliseks inimeste kaasamisel info kerget kättesaadavust ning osalemise mugavust, sest see loob usalduse, mis aitab inimesel aru saada, kuidas otsuseni jõuti. Kui protsess, kuidas otsuseni jõutakse, jääb arusaamatuks, siis inimene kahtleb ja ei tee nii nagu riik sooviks. Riigi, sealhulgas valitsuse, eesmärk on saada võimalikult hästi aru, kuidas inimene käitub ning see eeldab selgeid otsustusprotsesse ka kaasamistes.
- Riik saab olla innovaatiline kui teha koostööd kodanikuühiskonnaga inimkeskne = innovaatiline
- Kaasamisprotsess ise peab olema disainitud nii, et see poleks karistus, kui inimene läheb kaasamisüritusele. On aktiivne hulk inimesi, kes osalevad otsustuprotsessides teadlikult ja nad tahavad olla kaasas ning nad tahavad ka mõjutada otsuseid. Sellisel juhul on inimene ise ka valmis riigi jaoks rohkem ära tegema ja tajub omaenda vastutust suuremana.
- ReStart. Selleks, et oleks tugev järelkasv, peab olema tugev rohujuure tasand, aktiivsed liikmed. Motiveeritud inimesi otsides ei saa kasvatada neist universaalseid juhte, sest teemade südamelähedus kasvab iga inimese seest.
#31 Turvalisuse päev
1. detsembril tähistame turvalisuse päeva. Selle päeva puhul räägime tavapärasest rohkem siseturvalisuse valdkonnas töötavatest inimestest. Ütle aitäh kõigile juba tuttavatele, aga miks mitte ka alles kohatud …
Notas do episódio
1. detsembril tähistame turvalisuse päeva. Selle päeva puhul räägime tavapärasest rohkem siseturvalisuse valdkonnas töötavatest inimestest. Ütle aitäh kõigile juba tuttavatele, aga miks mitte ka alles kohatud, politseinikele, kaitsepolitseinikele, piirivalvuritele, päästjatele, Häirekeskuse päästekorraldajatele, siseturvalisuse valdkonna it-inimestele, kadettidele, õppejõududele, kes neid juhendavad, meie imelistele siseturvalisuse vabatahtlikele ning ka kontoritöötajatele siseturvalisuse tagalas.
Saates räägib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik ja Turvalisuse päeva eestvedaja Kersti Ringmets, miks selline tänupäev sündis ja mis on selle suurem eesmärk.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.
#30 Iisraeli ja Hamasi konfliktist
Saade Iisraeli ja Hamasi vahelisest konfliktist. Infot sel teemal on väga palju, selgust aga vähe. Räägime, mis on selle konflikti juured, millised on võimalikud lahendused rahu saavutamiseks piirkonnas ning …
Notas do episódio
Saade Iisraeli ja Hamasi vahelisest konfliktist. Infot sel teemal on väga palju, selgust aga vähe. Räägime, mis on selle konflikti juured, millised on võimalikud lahendused rahu saavutamiseks piirkonnas ning kuidas see kõik mõjutab Eestit.
Saatekülalised:
Jüri Vlassov, Siseminsteeriumi julgeolekupoliitika nõunik ja
Ringo Ringvee, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teadur radikaliseeriumise ja terrorismi valdkonnas ning Siseministeeriumi usuasjade nõunik.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.
#29 Piret Lilleväli punased nahkkindad
Kas tead, miks prantslased punaseid nahkkindaid pelgavad? Kelle eestvedamisel liitus Eesti Schengeni viisaruumiga ning miks seisati piiriületuse vaba liikumise tähistamise avapeol laevaliiklus Soomega? Piret …
Notas do episódio
Kas tead, miks prantslased punaseid nahkkindaid pelgavad? Kelle eestvedamisel liitus Eesti Schengeni viisaruumiga ning miks seisati piiriületuse vaba liikumise tähistamise avapeol laevaliiklus Soomega? Piret teab!
Täpsemini öeldes on meie viimast päeva ametis olev asekantsler Piret Lilleväli üks võimekamaid naisi, kes siin majas olnud, sest ta on liigutanud lisaks siseturvalisuse arengutele ka Euroopa Liidu mägesid!
Kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmetsa juhtimisel vaadati ühiselt tagasi Pireti tegemistele Siseministeeriumis ning vesteldi tema hobidest, vaadetest elule, juhtimiskultuurile, olulistest võitudest aga ka raskustest enda tõestamisel mehises maailmas.
Piretiga koostööd on vestluse sees meenutanud ka Uku Särekanno.
Jutuajamine on salvestatud juunis 2023.
#28 Innovatsioonist avalikus sektoris
nnovatsiooni ülesanne on luua lisaväärtust (kodanikule, tiimile, töötajale). Milline on ametniku (tegelikult meist igaühe) roll ja vastutus innovatsiooni ellukutsumisel ja kas ametnikul on üldse võimalik …
Notas do episódio
nnovatsiooni ülesanne on luua lisaväärtust (kodanikule, tiimile, töötajale). Milline on ametniku (tegelikult meist igaühe) roll ja vastutus innovatsiooni ellukutsumisel ja kas ametnikul on üldse võimalik innovatsiooni teha?
Eksimine on innovatsiooni paratamatu ja normaalne osa. Ka avalikus sektoris peab saama üle taagast, et eksimine pole lubatud. Vaja on tagasisidet ka neilt, kelle jaoks mingit muudatust ellu kutsutakse. Kui eksiti, siis kus ja millega. Avalikus sektoris nõuavad innovaatilised muudatused eeltestimisi, sest eksimised eluliste teenustega on hoopis laiemate tagajärgedega. Seetõttu ei paista uuenduslikud muutused ehk kohe välja ja nõuavad eeltöö tõttu palju rohkem aega.
Räägime Siseturvalisuse taskuhäälingus suurte probleemide lahendamisest ja sellest, kuidas luua usalduslik keskkond uuendusteks, aga ka sellest, mida teeb Siseministeerium Baltikumi suurimal mõjufestivalil Impact Day. Ühtlasi anname ühele kuulajale ära ürituse passi. Täpsemad juhised selle saamiseks jagame saate lõpus.
Saatekülalised:
Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Minna Harjo
ühiskondlike muutuste juht Kadi Kenk
meie Impact Day paneelis osaleja, innovaatiline Kati Päike
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.
#27 ERISAADE arvamuste festival
Siseministeerium avas tänavusel Arvamusfestivalil väga mitmeid teemasid ja diskussioone. Näiteks turvalisest ööelust, kogukondade elujõulisusest, kriisidest ja paanika külvamisest, vabatahtlike tulevikust …
Notas do episódio
Siseministeerium avas tänavusel Arvamusfestivalil väga mitmeid teemasid ja diskussioone. Näiteks turvalisest ööelust, kogukondade elujõulisusest, kriisidest ja paanika külvamisest, vabatahtlike tulevikust, rahast aga ka elanike koolitamisest, ohtude märkamisest ja koostööst avaliku ja erasektori vahel. Oli palju äratundmist, kogemuste jagamist, murede ärakuulamist ja heade praktikate taipamisi. Seekordses saates kuuled vahetult, mida meie inimesed endaga kaasa võtsid ja mis muljeid arvamuste vahetamine turvalises õhkkonnas neile andis.
Oma mõtteid jagavad #turvatundeloojad: Martin Tulit, Kristina Ots, Kadi Luht-Kallas, Mari Käbi, Silvester Soop, Viola Murd, Raivo Küüt, Tarmo Miilits, Eimar Veldre ja Teele Seire ning kaasamispraktik ja andragoog Piret Jeedas.
#26 Mõjutamisest ja massikäitumisest
Elanike mõjutamine, õõnestustegevus, varjatud ohud ja vandenõud on vaid mõned märksõnad Siseturvalisuse taskuhäälingu uuest suvisest saatest. Sisekaitseakadeemia magistrant Eve Noor-Feldmann on teinud …
Notas do episódio
Elanike mõjutamine, õõnestustegevus, varjatud ohud ja vandenõud on vaid mõned märksõnad Siseturvalisuse taskuhäälingu uuest suvisest saatest.
Sisekaitseakadeemia magistrant Eve Noor-Feldmann on teinud tunnustuse pälvinud teadustöö, mille mõjud ulatuvad kaugemale, kui tavapilgul arvata võib. Saates on endiselt fookuses elanike turvalisus, aga sel korral räägime sellest kui suur hulk inimesi muudab samaaegselt oma tavapärast käitumist ehk mis ohud võivad elanikkonna mõjutamise tulemusena üles kerkida ning kas need ohud võivad viia riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ohustava massikäitumiseni. Peatume lõputöö põnevamatel avastustel ja püüame selgeks teha, kas ohtude alla läheb ka propaganda, religioossed kogunemised või jalgpallifännide kaklused.
Mis massikäitumine üldse on ja miks me nimetame mõjutamist ohuks riigi julgeolekule? Millised on õõnestustegevuse märgid, kas välisriikide mõjutustegevus on meedias piisavalt kajastatud ning kas inimesed üldse tajuvad, et nad on mõjusfääris?
Saatekülalised:
Eve Noor-Feldmann, Sisekaitseakadeemia magistrant
Martin Purre, magistritöö juhendaja Kaitsepolitseiametist
Saatejuht on Teele Seire.
Magistritöö leiab digiriiulist: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3073.#25 Pudel või kaks, jaanipäeva taks?
Eestlaste suurim püha – võidupüha ning suured jaanilaupäeva pidustused on lähenemas. Me ei hakka manitsema, aga püüame sisse vaadata alkoholitarbimise kultuuri ja selle seostele meie kõigi turvatundele. Räägime …
Notas do episódio
Eestlaste suurim püha – võidupüha ning suured jaanilaupäeva pidustused on lähenemas. Me ei hakka manitsema, aga püüame sisse vaadata alkoholitarbimise kultuuri ja selle seostele meie kõigi turvatundele. Räägime muu hulgas sellest, kuidas alkoholitootjad oma elustiillireklaamiga meie valikuid mõjutavad ning mida saab ära teha turvalisema jaanipäeva jaoks.
• Kes ütleb, et kümme õlut sauna kõrvale on täiskasvanule probleem?
• Miks igaõhtused „pudel või kaks“ tarbijad end statistikas ise ära ei tunne?
• Milline on turvaline ööelu ja kes vastutab ületarbinute eest?
• Kas alkoholitarbijate arvud muudkui tõusevad ja inimesed muudkui surevad? Mis saab edasi? Riigil mõtteid jagub.
Eestlaste alkoholikultuuri aitavad lahti arutada Siseministeeriumi uimastite ja ennetustöö ekspert Ain Peil ning Põhja prefekt Joosep Kaasik PPA-st. Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.
#24 Kogukondadest ja innovatsioonifondist
Avatud valitsemine on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Just sellel viimasel peatumegi seekordses …
Notas do episódio
Avatud valitsemine on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Just sellel viimasel peatumegi seekordses siseturvalisuse taskuhäälingus pikemalt, et rääkida kogukonnakesksest valitsemisviisist innovatsiooni ja elanikkonnakaitse võtmes.
Siseministeeriumi peatselt avaneva innovatsioonifondi eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi loomaks ja käivitamaks koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Mida see tähendab ja kellele suunatud on?
Uute lähenemiste katsetamine on oluline ka poliitikakujundamises. Siseministeerium soovib teha targemaid valikuid ja püüab jäikade protsesside asemel leida paindlikumaid ja avatumaid viise keerulisemate probleemide lahendamisel nügides ka omavalitsusi ja kogukondi selles suunas liikuma. Soovime jõuda uute ideede ja tegevusviisideni, mis pakuvad ühiskondlikele väljakutsetele varasemast paremaid lahendusi ja mille tulemusena paraneb ka meie heaolu. Kodanikuühiskonna innovatsioonifondiga aitamegi kaasa muutustele kogukondade kaasamisel ja koostöös ning seekord just elanikkonnakaitse võtmes.
Kodanikele lähemale jõudmisest ja innovatsioonifondis räägib Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Martin Tulit.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.
#23 ERISAADE aasta kodaniku aunimetusest
Olgugi, et kodanikupäevast on möödas pool aastat, on jälle põhjust rääkida aasta kodaniku aunimetusest. On 25. mai 2023 ja salvestame siseturvalisuse taskuhäälingu erisaate, et avada tausta aasta kodaniku …
Notas do episódio
Olgugi, et kodanikupäevast on möödas pool aastat, on jälle põhjust rääkida aasta kodaniku aunimetusest. On 25. mai 2023 ja salvestame siseturvalisuse taskuhäälingu erisaate, et avada tausta aasta kodaniku aunimetuse valimisest. Millistel juhtudel võib aasta kodaniku aunimetuse ära võtta ning mis otsuseni jõuab komisjon 2022. aasta aasta kodaniku tiitlikandja osas?
Aasta kodaniku aunimetuse väljaandnud asutusena peame veenduma, et tiitlikandja tegevuses ei oleks enne ega pärast aunimetuse andmist asjaolusid, mis välistaksid selle kandmist. Samas lasub Siseministeeriumil ka vastutus enne ammendavaid otsuseid kõik osapooled ära kuulata. Seekordses taskuhäälingu saates selgitamegi, kes on aasta kodanik, kuidas ta valitakse ning kuidas Siseministeerium tagab selle, et aunimetust kannab sellele vääriline kodanik.
Külaline: Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt
Saatejuht: Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire
#22 Kahekõne Arnold Sinisaluga
Täpselt nii palju kui vaja, aga mitte rohkem. Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits vestles Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisaluga, et vaadata natukene tagasi tema ametiajale ja uurida, kuhu viib …
Notas do episódio
Täpselt nii palju kui vaja, aga mitte rohkem. Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits vestles Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisaluga, et vaadata natukene tagasi tema ametiajale ja uurida, kuhu viib tee edasi.
Kaks pikaajalist tuttavat ja kolleegi omavahel – juttu tuleb spordist, õpingutest, arhitektuurist, poliitikast ning tulevikust. Kes on olnud Arnold Sinisalu suurimad eeskujud sisejulgeoleku valdkonnas ning kelle mahitusel ta doktoriks sai? Seda ja palju muud põnevat kuuled seekordsest Siseturvalisuse taskuhäälingust.
Saade on salvestatud 4. aprillil 2023.
Head kuulamist!
#21 Relvad müügiks
15. märtsil 2023 jõustusid relvaseaduse muudatused. Mida peab nüüd tegema Vene kodanikust relvaomanik, kes harrastab laskesporti? Räägime saates, mis täpsemalt relvaomaniku jaoks muutus ning mis saab edasi …
Notas do episódio
15. märtsil 2023 jõustusid relvaseaduse muudatused. Mida peab nüüd tegema Vene kodanikust relvaomanik, kes harrastab laskesporti? Räägime saates, mis täpsemalt relvaomaniku jaoks muutus ning mis saab edasi. Kellelt saab abi relva müügiga seonduvates küsimustes? Kas Eestis on üldse piisavalt turgu, et kõik inimesed saaksid oma relvad ära müüa? Millisel juhul enam relvaluba kunagi inimesele ei anta?
Neile ja teistele küsimustele annavad vastused saatekülalised:
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ja
PPA relvateemade eestvedaja politseimajor Anneli Annist.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.
#20 Eurotoetus – miks nii keeruliselt?
Miks eurotoetusest ainult 2% siseturvalisuse valdkonda suunatakse? Milleks seda raha kasutatakse ja miks ümbritseb euroraha jagamist reeglite ja nõuete rägastik, millest on esmapilgul justkui võimatu läbi näha? …
Notas do episódio
Miks eurotoetusest ainult 2% siseturvalisuse valdkonda suunatakse? Milleks seda raha kasutatakse ja miks ümbritseb euroraha jagamist reeglite ja nõuete rägastik, millest on esmapilgul justkui võimatu läbi näha?
Eurotoetuste teemalises taskuhäälingu saates, mida samuti rahastati Euroopa Liidu toetusest, räägib kõigest lähemalt Tairi Pallas, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja.
Saadet juhibSiseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.
Siseministeeriumi hallatavate Euroopa Liidu fondide kohta loe täpsemalt Siseministeeriumi kodulehelt.
#19 ERISAADE vene õigeusust ja julgeolekust
Erisaade vene õigeusust ja julgeolekust, mis on ajendatud 25. septembril Venemaa Õigeusukiriku patriarh Kirilli väljaütlemistest, mida saab käsitleda selge mõjutustegevusena ja Venemaa agressiooni õigustusena …
Notas do episódio
Erisaade vene õigeusust ja julgeolekust, mis on ajendatud 25. septembril Venemaa Õigeusukiriku patriarh Kirilli väljaütlemistest, mida saab käsitleda selge mõjutustegevusena ja Venemaa agressiooni õigustusena Ukrainas.
Seekordses episoodis selgitame, miks on Eestis kaks õigeusu kirikut ning kas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on Eestis julgeolekuoht. Miks on üldse oluline, et MPEÕK juht Eugeni enda seisukohad selgelt välja ütleks ja kas tänasel kohtumisel jõuti ühisele mõistmisele?
Taust:
Siseministeerium soovis selgitusi ja kutsus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) kõrgeima vaimuliku kohtumisele, et kirik, kui organisatsioon, selgitaks ja kommenteeriks Eestis avalikult enda seisukohti patriarh Kirilli sõnavõttude osas. MPEÕK metropoliit Eugeni ütles ka jätkukohtumisel 18. oktoobril siseministeeriumi esindajatele, et ei jaga patriarh Kirilli vaateid Ukraina sõjale.Külalised:
Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt ja
Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo RingveeSaatejuht Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire
#18 ERISAADE Venemaa mobilisatsioon
Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar aitab selgitada uudiseid sellest, et Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 21. septembril 2022 välja osalise mobilisatsiooni. Selgitame, mida see …
Notas do episódio
Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar aitab selgitada uudiseid sellest, et Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 21. septembril 2022 välja osalise mobilisatsiooni. Selgitame, mida see Eesti jaoks tähendab ja kuidas puudutab see Eestis elavaid Venemaa kodanikke.
Kui palju mobilisatsioonikohustuse alla kuuluvaid Venemaa kodanikke Eestis elab?
Kas neil on võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset, et kohustusest mööda hiilida?
Mis saab neist, kes võtavad kutse vastu ja soovivad hiljem Eestisse naasta?
Aqui estão os 40 episódios mais recentes de 47. Os mais antigos estão no feed do podcast.
Podcasts parecidos
Mais podcasts de Governo
Este podcast é seu?
Confirme com uma entrada no seu feed: você recebe um código aqui, adiciona como podcast:txt no canal do seu feed e nós verificamos. Depois disso, seu podcast aparece como “verificado” no SoundNode.