Tark arst taskus
- Episódios
- 45
- Publicação
- mensal
- Último episódio
- 15 out 2026
Sobre o podcast
Sulle teevad muret sinu füüsis või mõtted? Või oled lihtsalt huvitatud sellest, kuidas toetab tänapäeva meditsiin inimeste tervist? Olgu terviseteema kui tahes keeruline või isegi mõneti piinlikust valdkonnast, Lääne-Tallinna Keskhaigla arstid toovad selle sinuni arusaadaval kujul ja eluliste näidetega. „Tark arst taskus“ on saade, kus tervisenõu ja -soovitusi jagavad vaid parimad eksperdid.
Episódios 45
Ortopeed Margus Kelk: põlvevalu põhjus ei peitugi alati põlves
Kui põlv valutab, tundub loomulik otsida viga justnimelt sealt. Ent vahel võib põlvevalu lähtuda hoopis alaseljast või puusast. Ka röntgenipildil nähtavad muutused ei tähenda alati, et kohe ootab ees …
Notas do episódio
Kui põlv valutab, tundub loomulik otsida viga justnimelt sealt. Ent vahel võib põlvevalu lähtuda hoopis alaseljast või puusast. Ka röntgenipildil nähtavad muutused ei tähenda alati, et kohe ootab ees operatsioon. Kuidas siis aru saada, mis põlve- või puusavalu põhjustab, millist esmast abi vajame ning millal on tõesti lahenduseks liigesevahetus?
Lääne-Tallinna Keskhaigla taskuhäälingus „Tark arst taskus“ aitab neid küsimusi lahti mõtestada kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse ülemarst-juhataja doktor Margus Kelk.
Kas valutavat liigest tuleks säästa või hoopis liigutada? Miks on liigeste seisukohalt oluline inimese üldtervis? Pikemalt tuleb juttu artroosist.
Kuula või vaata saadet „Tark arst taskus“ ja saa teada, mida oma liigesevaevuste juures tähele panna ja mida saab teha enne, kui päevakorda tuleb operatsioon.
Toksikoloog dr Raido Paasma: mürgistuse korral võib vale esmaabivõte teha rohkem kahju kui kasu
Laps leiab põrandalt tableti, täiskasvanu joob kogemata sildita pudelist, seeneline teeb vea või tarvitab inimene uimastit, mille tegelikku koostist ei tea isegi selle müüja. Mida sellisel juhul kohe teha ning …
Notas do episódio
Laps leiab põrandalt tableti, täiskasvanu joob kogemata sildita pudelist, seeneline teeb vea või tarvitab inimene uimastit, mille tegelikku koostist ei tea isegi selle müüja. Mida sellisel juhul kohe teha ning millised levinud esmaabivõtted võivad olukorra hoopis ohtlikumaks muuta?
Lääne-Tallinna Keskhaigla taskuhäälingu „Tark arst taskus“ uues episoodis räägib mürgistustest haigla anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku ülemarst-juhataja ning kliiniline toksikoloog dr Raido Paasma.
Saates paneb dr Paasma inimestele südamele, et mürgistuse või selle kahtluse korral tasub helistada mürgistusinfoliinile 16662, kirjeldada juhtunut ja järgida sealt saadud juhiseid. Kui inimesel on hingamisraskus, teadvushäire või muu kiiresti süvenev eluohtlik seisund, tuleb kohe helistada 112. Uimasti üledoosi kahtluse korral soovitab ta samuti viivitamata kiirabi kutsuda.
Kuula saadet ja saa teada, kuidas mürgistust ära tunda, millised selleteemalised eksiarvamused on siiani levinud, millal abi kutsuda ning millised lihtsad sammud aitavad muuta kodu laste ja täiskasvanute jaoks turvalisemaks.
Proviisor selgitab, kuidas peaks tegelikult ravimeid võtma, et neist ka kasu oleks
Ravimid aitavad haigusi ravida ja enesetunnet parandada, kuid ainult siis, kui neid õigesti kasutada. Miks ei tasu ravimite annuseid omal käel muuta? Kas kallim ravim on alati parem? Kas „looduslik“ tähendab …
Notas do episódio
Ravimid aitavad haigusi ravida ja enesetunnet parandada, kuid ainult siis, kui neid õigesti kasutada. Miks ei tasu ravimite annuseid omal käel muuta? Kas kallim ravim on alati parem? Kas „looduslik“ tähendab automaatselt ohutut? Ning mida teha siis, kui ravimi infolehel olev pikk kõrvaltoimete nimekiri tekitab rohkem hirmu kui kindlustunnet?
Lääne-Tallinna Keskhaigla saate „Tark arst taskus“ uues osas räägime ravimite õigest ja ohutust kasutamisest ning peamistest vigadest, mida ravimeid võttes tehakse. Külas on LTKH kliiniline proviisor Izabelle Adamson, kes räägib apteekri rollist tervishoius.
Saates tuleb juttu ka sellest, miks võivad näiliselt väikesed eksimused, näiteks vale annus, ununenud tablett või ravimi võtmine valel ajal, mõne ravimi puhul kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Räägime, miks ei tohiks ravi omal käel muuta ning millal tasub küsimuste korral pöörduda arsti või apteekri poole. Eriti oluliseks peab saatekülaline eakate ja keerukama raviskeemiga inimeste nõustamist.
Eraldi võtame luubi alla toidulisandid ja taimsed preparaadid. See, et midagi saab osta ilma retseptita või et toode on „looduslik“, ei tähenda veel, et sellel ei võiks olla kõrvaltoimeid või koostoimeid ravimitega. Samuti ei pruugi pikk rivi vitamiine ja toidulisandeid tähendada suuremat kasu – oluline on teada, mida ja miks tarvitatakse.
Juttu tuleb ka ravimitega seotud levinud müütidest. Kas originaalravim on tingimata parem kui geneeriline? Kas kõrgem hind tähendab tõhusamat ravimit? Kas antibiootikumikuuri võib lõpetada kohe, kui enesetunne paraneb? Ning kas kaalulangetusravimid on tõesti lihtsalt „kiirtee“ neile, kes ei taha oma eluviisi muuta?
Kuula LTKH saadet „Tark arst taskus“ ja saa teada, kuidas ravimeid võtta nii, et neist oleks võimalikult palju kasu.
Kui suviste seiklustega kaasnevad küsimused turvalise seksi ja suhete kohta, siis noortekabinet aitab
Suvega käivad kaasas peod, festivalid, reisid ja uued tutvused. Mõnikord võib pärast suveseiklust tekkida küsimus, kas kõik oli ikka turvaline? Kas peaks end kontrollima? Kas see, mis juhtus, oli normaalne? Kui …
Notas do episódio
Suvega käivad kaasas peod, festivalid, reisid ja uued tutvused. Mõnikord võib pärast suveseiklust tekkida küsimus, kas kõik oli ikka turvaline? Kas peaks end kontrollima? Kas see, mis juhtus, oli normaalne? Kui noor otsib seksi ja suhetega seotud küsimustele vastuseid või soovib küsitavaid olukordi ennetada, on abiks noortekabineti arstid ja nõustajad.
Lääne-Tallinna Keskhaigla podcast’is „Tark arst taskus“ tutvustame noortekabinetti, kuhu noor saab pöörduda seksuaaltervise, suhete ja keeruliste olukordadega seotud küsimustega. Saates on külas LTKH naistekliiniku günekoloogiakeskuse ämmaemandusjuht Mariliis Priilinn, kes selgitab, millal tasub noortekabinetti minna ja mida seal tehakse.
Mariliis ütleb, et noortekabinetti ei pea minema ainult siis, kui on suur probleem. Tasub pöörduda ka juhul, kui on teemasid või olukordi, mille kohta tahaks rohkem teada. Näiteks siis, kui kondoom purunes, oli kaitsmata vahekord, on tekkinud küsimusi seoses raseduse kahtluse või suguhaigustega, on soov saada rohkem infot rasestumisvastaste vahendite kohta.
Saatekülaline tõdeb, et abi küsimine võib noorele teinekord raske tunduda, sest kardetakse hukkamõistmist või seda, et vanemad saavad teada. Mariliis kinnitab, et noortekabinetis töötavad inimesed oskavad noori kuulata ja räägivad turvalisel moel ka nendest teemadest, mida noor võib pidada piinlikuks või imelikuks. Näiteks saab vastuvõtul rääkida ämmaemanda või muu spetsialistiga, vajadusel teha teste ja uurida, kuidas valida endale sobivaim rasestumisvastane vahend.
Oluline teema on nõusolek. Saates selgitab Mariliis, et nõusolek tähendab, et mõlemad pooled päriselt tahavad toimuvat. „Kui olukord tundus ebamugav, keegi avaldas survet või pärast jäi tunne, et midagi oli valesti, saab abi küsida ka siis, kui sa ei oska täpselt määratleda, mis juhtus.“
Saade on vajalik kuulamine nii noorele endale kui ka lapsevanematele. On hea, kui tead, kust saab vajadusel nõu ja abi, ja veel parem, kui jagatakse teadmisi ennetuse kohta.Gastroenteroloog selgitab, kuidas suvine söömine ja joomine mõjutab mao ja soolestiku tervist ning milliseid seedesüsteemi märguandeid ei tasu ignoreerida
Koos suvesoojaga lükatakse hoog sisse ka kodustele grillipidudele ja rikkaliku toidu- ning joogivalikuga koosviibimistele. Kõik see käib suverõõmude juurde, kuid keha ei pruugi söödu-joodu üle alati …
Notas do episódio
Koos suvesoojaga lükatakse hoog sisse ka kodustele grillipidudele ja rikkaliku toidu- ning joogivalikuga koosviibimistele. Kõik see käib suverõõmude juurde, kuid keha ei pruugi söödu-joodu üle alati rõõmustada.
Stuudios on Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa, kes selgitab, miks võib pärast suuremat söömist tekkida raskustunne, kõrvetised, iiveldus või kõhuvalu. Juttu tuleb sellest, kas kõrbenud grilltoitu peaks kartma, miks rasvane ja vürtsikas toit võib refluksi süvendada ning kuidas alkohol võib mõjutada nii magu, söögitoru kui ka maksa.
Saates jagame praktilisi soovitusi ka nendele, kes tunnevad, et kõht annab pärast pidustusi märku. Millal võib proovida käsimüügiravimeid? Kui kaua on mõistlik oodata, enne kui perearstiga ühendust võtta? Millised sümptomid võivad viidata sapikividele, maopõletikule, soolepõletikule või mõnele tõsisemale probleemile? Dr Suurmaa rõhutab, et üksik ebamugav episood pärast suuremat söömist ei tähenda kohe haigust, kuid korduvad või pikalt kestvad kaebused vajavad kindlasti tähelepanu, sest nende taga võib peituda tõsisem tervisemure.
Saatekülaline tuletab meelde, et ka seedimine ja vaimne tervis on omavahel seotud, näiteks stress võib võimendada nii mao- kui ka soolevaevusi. Räägime ka probiootikumidest, mikrobioomist, hapendatud toitudest ning sellest, miks suvisel laual võiks kindlalt olla ka keefir, värske salat ja hapendatud toidud.
Kuula või vaata saadet ja õpi oma keha paremini kuulama.Psühhiaater selgitab: luulumõtted ei ole lihtsalt veidrad arvamused
Mis vahe on tugeval veendumusel, ekslikul mõttel ja luulumõttel? Millal muutub inimese reaalsustaju nii, et ta vajab abi? Ning kuidas aidata lähedast, kes räägib millestki, mis tundub kõrvaltvaatajale selgelt …
Notas do episódio
Mis vahe on tugeval veendumusel, ekslikul mõttel ja luulumõttel? Millal muutub inimese reaalsustaju nii, et ta vajab abi? Ning kuidas aidata lähedast, kes räägib millestki, mis tundub kõrvaltvaatajale selgelt ebareaalne?
Saates „Tark arst taskus“ räägime luulumõtetest Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaatri ja psühhoterapeudi dr Ants Kasega. Arutame, mida luulumõtted psühhiaatria mõistes tähendavad, kuidas need erinevad tavalistest uskumustest, miks need võivad tekkida ning milliste vaimse tervise seisunditega need sageli kaasnevad.
Juttu tuleb paranoilistest, grandioossetest, suhte- ja armukadedusega seotud luulumõtetest, samuti sellest, kuidas stress, magamatus, ainete tarvitamine, vanus, depressioon, psühhoos või dementsus võivad inimese mõtlemist mõjutada. Dr Kask selgitab, miks luulumõtetega inimene ei pruugi end haigena tajuda, miks lähedased märkavad muutusi sageli varem ja miks ei ole mõistlik inimest tema kogemuse pärast sildistada või naeruvääristada.Neuroloog: aju vananemine algab tunduvalt varem, kui me arvame
Millal siis algab aju vananemine? Kui palju on mängus pärilikkus ja kui palju saame ise oma aju tervist mõjutada? Kas uute oskuste õppimine ja tervislik eluviis aitavad päriselt aju nooruslikkust säilitada? …
Notas do episódio
Millal siis algab aju vananemine? Kui palju on mängus pärilikkus ja kui palju saame ise oma aju tervist mõjutada? Kas uute oskuste õppimine ja tervislik eluviis aitavad päriselt aju nooruslikkust säilitada? Ning miks mõned inimesed säilitavad suurepärase vaimse vormi ka väga kõrges eas?
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas neuroloog, närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja Katrin Gross-Paju. Ta toob välja, et kuigi ajus toimuvad muutused hakkavad tasapisi kujunema juba enne viiekümnendaid eluaastaid, muutuvad need enamasti märgatavamaks mõnevõrra hiljem.
Missugune on siis aju normaalne vananemine ja millal peaks muretsema? „Kõik aeglustub vanusega mõnevõrra: tegevused võtavad rohkem aega, lühimälu ei pruugi olla endine ja kiire planeerimine pole enam nii loomulik. See on tavapärane. Häirekell võiks aga heliseda siis, kui inimene unustab korduvalt sama asja, helistab ühe päeva jooksul sama küsimusega mitu korda või muutub märgatavalt oma tavapärasest iseloomust erinevaks. Just iseloomu- ja käitumismuutused võivad vahel olla lähedastele esimesed märgid, et midagi on valesti,“ selgitab Gross-Paju.Dr Krista Vapper: hambaauke ei pea tänapäeval üldse tekkima
Miks käivad inimesed hambaarsti juures endiselt peamiselt hambaauke parandamas, kuigi paljusid suus tekkivaid probleeme oleks võimalik üldse vältida? Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja dr …
Notas do episódio
Miks käivad inimesed hambaarsti juures endiselt peamiselt hambaauke parandamas, kuigi paljusid suus tekkivaid probleeme oleks võimalik üldse vältida? Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja dr Krista Vapper ütleb, et küsimus ei ole ainult hambaravi hinnas, vaid ka selles, et suutervise hoidmise oskusi ei teata küsida ega väärtustada enne, kui probleem on juba käes.
Saates räägime, miks on hambavahede puhastamine olulisem, kui enamik arvab, kuidas võib varjatud igemepõletik mõjutada kogu organismi ning miks ei tähenda valu puudumine sugugi seda, et suus on kõik korras. Selgitame ka suutervise ja üldtervise seoseid, sealhulgas seda, miks on suutervis eriti oluline diabeedi puhul.
Juttu tuleb ka sellest, et hammaste kaotus ei ole vananemise loomulik ega vältimatu osa.Millal on käsimüügiravimitest abi ja millisel juhul võib neid võttes endale kahju teha?
Valu või palaviku korral haarame kiiresti käsimüügiravimi järele, et sümptomeid leevendada ja ebamugav aeg paremini üle elada. Lääne-Tallinna Keskhaigla sisearst ja kliiniline farmakoloog dr Raul Kokassaar …
Notas do episódio
Valu või palaviku korral haarame kiiresti käsimüügiravimi järele, et sümptomeid leevendada ja ebamugav aeg paremini üle elada. Lääne-Tallinna Keskhaigla sisearst ja kliiniline farmakoloog dr Raul Kokassaar tuletab aga meelde, et käsimüügiravimite võtmine pole alati riskivaba.
Millal siis on käsimüügiravim lahenduseks, millisel juhul piisab apteekri nõuandest ja millisel hetkel tasub pöörduda arsti poole?
„Ravimite puhul ei tohi ohutaju kaotada ka juhul, kui need on ostetud käsimüügist,“ rõhutab dr Kokassaar. Probleemid tekivad tema sõnul enamasti siis, kui tabletiannust suurendatakse iseseisvalt ootuses, et „rohkem aitab paremini“ või kui ravimit võetakse järjest liiga kaua. „Ka käsimüügiravimitel on kindlad ööpäevased piirnormid ning kõrval- ja koostoimed teiste ravimitega. Eestis registreeritakse igal aastal sadu ravimimürgistusi ja märkimisväärne osa neist on seotud just käsimüügiravimite väärkasutamisega.“
Väga levinud on küsimus: kas valida valu ja/või palaviku korral paratsetamool või ibuprofeen? Dr Kokassaar räägib saates lahti, kumba valikut peetakse õiges annuses kõige turvalisemaks.Kas uus Ameerika toidupüramiid toob meie toidulauale revolutsiooni ja kui palju purgivitamiine me tegelikult vajame?
Viimasel ajal räägitakse palju ja tuliselt kahest tervisega seotud teemast. Üheks neist on USA uue toidupüramiidi soovitused ja teiseks see, kas me ikka peaksime toidulisandeid ja purgivitamiiine lisaks võtma …
Notas do episódio
Viimasel ajal räägitakse palju ja tuliselt kahest tervisega seotud teemast. Üheks neist on USA uue toidupüramiidi soovitused ja teiseks see, kas me ikka peaksime toidulisandeid ja purgivitamiiine lisaks võtma ning kui neid on tõesti vaja, siis kui palju ja milliseid.
„Terved täiskasvanud, kes on tervisliku menüüga, tegelikult lisavitamiine ei vaja,“ ütleb Volke. Ent ta tõdeb, et teatud olukordade puhul on arsti soovitatud vitamiinid siiski olulised.
Saates on külas endokrinoloog ja Tartu Ülikooli endokriinfüsioloogia professor ning LTKH juhatuse liige ja ravijuht dr Vallo Volke.Kui neerukivid teevad valu, siis millal muutub olukord eluohtlikuks?
Podcastis „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloog dr Dmitri Korotõtš, millised on neerukivide esimesed sümptomid ning millal vajab inimene neerukivide tõttu kiiret meditsiinilist …
Notas do episódio
Podcastis „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloog dr Dmitri Korotõtš, millised on neerukivide esimesed sümptomid ning millal vajab inimene neerukivide tõttu kiiret meditsiinilist sekkumist.
Ootamatult tekkiv kehasse tungiv tugev ja terav valu, lisaks rahutus, iiveldus, isegi oksendamine – just selliselt võib endast märku anda neerukivist põhjustatud neerukoolik. Uroloog dr Dmitri Korotõtši sõnul on neerukivid Eestis üllatavalt levinud: „Diagnoosime aastas 1000 kuni 1500 neerukivitõve juhtu. See mõjutab umbes 10–15% elanikkonnast.“
Neerukivid võivad tekkida märkamatult ja tihtipeale ei anna need pikka aega ka mingeid sümptomeid.
Kuula saadet ja saa teada, kuidas neerukivid tekivad, kui suur roll on siinkohal pärilikkusel, mismoodi neerukividest vabaneda ja kuidas neid ennetada.Psühhiaater Ants Kask: paljud tunnevad täiskasvanueas aktiivsus- ja tähelepanuhäire või autismispektrihäire diagnoosi saades kergendust, sest saavad lõpuks aru, miks elu on olnud nii keeruline
Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosideni alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab?Lääne-Tallinna Keskhaigla …
Notas do episódio
Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosideni alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab?
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on teemat avamas Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask, kes selgitab, miks on nii autismispektrihäire kui ka ATH tihti aladiagnoositud, kuidas neid eristada ja kas nad võivad ka samaaegselt esineda.
Võta enda jaoks nüüd tunnike ja vaata või kuula saadet ning saa rohkem teada kahest neuroeripärast, mis mõjutavad inimese tajumaailma, käitumist ja igapäevast toimetulekut. Selles saates avame, mida need seisundid endast kujutavad, kuidas neid märgata, millal ja miks diagnoosida ning millist tuge võivad vajada nii lapsed kui ka täiskasvanud.Millal on öine vetsus käimine mehe tervise seisukohast normaalne ja millal on see märgiks, et eesnäärmega on probleeme?
Miks on mõnikord mehe uriinijuga nõrk ja katkendlik ja kas libiido langus võib viidata tõsisemale haigusele? Nendele ja paljudele teistele eesnäärme tervisega seotud küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla …
Notas do episódio
Miks on mõnikord mehe uriinijuga nõrk ja katkendlik ja kas libiido langus võib viidata tõsisemale haigusele? Nendele ja paljudele teistele eesnäärme tervisega seotud küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse uroloog dr Dmitri Korotõtš.
Arst rõhutab, et partneril on mehe tervise hoidmisel oluline roll. „Mees tulebki sageli arsti juurde, sest naine saatis. Partner märkab probleeme ja julgustab arsti poole pöörduma.“ Eesnäärmehaigused võivad mõjutada muuhulgas nii libiidot kui ka erektsiooni. Seetõttu ei tasu muredega üksi jääda.
Uroloog lisab, et mehed ei peaks kartma: uuringud pole enamasti valusad, küll aga võivad need päästa elu. Dr Korotõtš räägib, millised on ravivõimalused eesnäärmevähi korral – alates jälgimisest ja kiiritusravist kuni operatsiooni ja hormoonravini. „Oluline on teada, et varases staadiumis on haigus ravitav ja paljudel juhtudel on võimalik täiesti terveks saada,“ ütleb ta.Naistearst ja ämmaemand räägivad, mis nende pilgu läbi mõjutab naise soovi emaks saada
Eesti sünnitusabi kvaliteet on maailmatasemel – turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne. Aga lapsi sünnib järjest vähem. Lääne Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ räägime, kuidas on …
Notas do episódio
Eesti sünnitusabi kvaliteet on maailmatasemel – turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne. Aga lapsi sünnib järjest vähem.
Lääne Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ räägime, kuidas on sünnitusabi Pelgulinna sünnitusmajas aastate jooksul arenenud ning mis mõjutab naistearsti ja ämmaemanda pilgu läbi naise valmisolekut lapsi saada.
Stuudios on LTKH naistekliiniku sünnitusosakonna ülemarst-juhataja dr Konstantin Ridnõi ning Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemand ja aasta ämmaemand 2024 Kärt Pielberg.
Teemaks tuleb nii see, millised arengud sünnitusabis on kõige enam perede sünnituskogemust paremaks muutnud kui ka see, kuidas naise partneri toetus, üldine turvatunne ja ühiskondlik suhtumine mängivad rolli selles, kas lapsi sünnib või mitte.
Füsioterapeut: vaagnapõhjalihastele peaks tähelepanu pöörama ka mehed
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates Tark arst taskus on külas taastusravikeskuse vastutav füsioterapeut Pjotr Voronõi ning fookuses on vaagnapõhjalihaste füsioteraapia.Vaagnapõhi toetab siseelundeid, aitab põiel …
Notas do episódio
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates Tark arst taskus on külas taastusravikeskuse vastutav füsioterapeut Pjotr Voronõi ning fookuses on vaagnapõhjalihaste füsioteraapia.
Vaagnapõhi toetab siseelundeid, aitab põiel ja soolestikul efektiivselt oma rolli täita ning mängib suurt rolli ka intiimelus. Saates selgitame, miks vaagnapõhjalihased aja jooksul nõrgenevad, kellel on suurem risk häirete tekkeks ning millal peaks pöörduma spetsialisti poole.
Pjotr Voronõi ütleb, et inimesed on tihtipeale üllatunud, kui saavad teada, et tõepoolest on olemas füsioterapeudid, kes tegelevadki inimeste vaagnapõhjalihaste probleemidega. Paljud teavad küll seda, et vaagnapõhjalihaste nõrkus on sagedasem sünnitanud naiste seas, aga on imestunud, kui kuulevad, et probleemi esineb ka aktiivsete sportlaste hulgas. „Kõige sagedasemad märgid, millega patsiendid meie juurde jõuavad, ongi uriinileke, vaagnapiirkonna valud ja vaevused intiimelus ning seda kõike nii naiste kui ka meeste puhul,“ selgitab Voronõi.
Toitumisnõustaja Külli Holsting: kui grillida, siis miks mitte kapsasteiki, minu pidudel süüakse kapsas kõigepealt ära
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas Pelgulinna Sünnitusmaja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku toitumisnõustaja ja -terapeut Külli Holsting, kes jagab praktilisi soovitusi, kuidas …
Notas do episódio
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas Pelgulinna Sünnitusmaja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku toitumisnõustaja ja -terapeut Külli Holsting, kes jagab praktilisi soovitusi, kuidas hästi valitud suvine toidumenüü tervist toetab ja maitsemeeli hellitab. Toitumisnõustaja avaldab ka selle, kuidas ta ise grillimiseks kapsasteiki valmistab.
Pikemalt peatume grillimisel. Muuhulgas selgitab külaline, miks ei tohi kõrbenud liha süüa ega isegi lemmikloomale anda. „Grillimise juures pole probleem mitte protsess ise, vaid see, mida ja kuidas grillitakse,“ rõhutab Holsting, kelle enda grillipidude hitt on hoopis kapsasteik. „Võtan väiksema kapsapea, lõikan ta kenasti steikideks, nii et kapsa juur hoiab lehti ilusti kinni, sopsutan neid enne grillimist natuke marinaadis, kus on sidrunit, küüslauku ja natuke head õli, võib ka tšillit panna... enamasti minu pidudel süüakse kapsas kõigepealt ära.“
Saates tuleb juttu ka sellest, miks võiksid lihaarmastajad kaunviljadele tähelepanu pöörata, mida teha, kui söömisega on suvel liiale mindud ning kuidas seedimist toetada.
Erakorralise meditsiini ekspert: uppumissurmad on hästi vaiksed
Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse õendusjuht Kristo Peetris selgitab, millal pöörduda suviste õnnetusjuhtumite puhul ise EMO-sse, millal kutsuda kiirabi ja millal helistada perearsti …
Notas do episódio
Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse õendusjuht Kristo Peetris selgitab, millal pöörduda suviste õnnetusjuhtumite puhul ise EMO-sse, millal kutsuda kiirabi ja millal helistada perearsti nõuandeliinile. Lisaks saame saates Tark arst taskus teada, millised tervisemured Eesti inimesi suvel kõige enam kiusavad – olgu nendeks kuumarabandused, põletused, allergilised reaktsioonid, uppumisohud või traumad.
Kas tead, kuidas koerahammustuse korral õigesti toimida? Või mida teha, kui sõber upub või näed kedagi, kes on ainete mõju all? Kristo Peetris rõhutab, et esmaabi andmise oskus võiks olla iga eestlase jaoks elementaarne – samuti teadlikkus, kuidas vältida olukordi, mis EMO-sse viivad. Saates jagub nõuandeid nii vanematele, kelle lapsed lähevad ujuma, kui ka neile, kes suveõhtutel grilli süütavad või puhkusel aktiivset elu naudivad.
Saatest saad olulisi meeldetuletusi ja konkreetseid nõuandeid, kuidas ise enda ja lähedaste tervise eest vastutada – ning miks ei tasu häbeneda abi otsimist, kui olukord tundub tõsine.
Jälgi saadet, pane soovitused kõrva taha ja sinu suvi on turvalisem.Gastroenteroloog: igasugu maksa puhastamise kuurid on kasutud, aga tasub teada märke, mis viitavad maksaprobleemidele
Saates „Tark arst taskus“ võtame luubi alla maksa, mida võib kutsuda ka „vaikseks kannatajaks“, sest laastavatest haigustest annab ta märku alles siis, kui asi on juba tõsine.Maksaga seotud teemadel aitab …
Notas do episódio
Saates „Tark arst taskus“ võtame luubi alla maksa, mida võib kutsuda ka „vaikseks kannatajaks“, sest laastavatest haigustest annab ta märku alles siis, kui asi on juba tõsine.
Maksaga seotud teemadel aitab selgust luua Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. Arutelu keskmes on küsimus: miks jäävad maksahaigused sageli varjule ja kuidas neid tõhusalt diagnoosida?
Räägimegi levinumatest maksahaigustest, nagu rasvmaks ja viirushepatiidid, sealhulgas C-hepatiit, mille kohta dr Suurmaa selgitab, et Eestis võib olla tuhandeid inimesi, kes pole teadlikud oma haigusest. Uurime, kuidas maksahaigusi avastatakse ning millised märgid võivad viidata maksa vaegustele.
Arst lükkab ümber ka levinud müüdi maksa „puhastamise“ kohta.
Kõik, mida pead teadma vettesünnitusest
Lääne-Tallinna Keskhaigla saate „Tark arst taskus“ külaliseks on ämmaemand Liis Jõgis, kellel on üle 20 aasta töökogemust. Saatekülaline jagab teadmisi ja isiklikke kogemusi vettesünnitustest - vees on ilmale …
Notas do episódio
Lääne-Tallinna Keskhaigla saate „Tark arst taskus“ külaliseks on ämmaemand Liis Jõgis, kellel on üle 20 aasta töökogemust. Saatekülaline jagab teadmisi ja isiklikke kogemusi vettesünnitustest - vees on ilmale tulnud ka tema enda laps.
Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis esimeste hulgas, kus hakati naistele vettesünnituse võimalust pakkuma. „Meie majas sünnib igal aastal umbes 150 beebit vette,“ selgitab Jõgis. Ta räägib, et sünnitusviis, mille juured ulatuvad isegi Vana-Egiptuse aegadesse, pakub mitmeid eeliseid: soe vesi leevendab valu, soodustab lõdvestumist ja kiirendab sünnitust. Beebi jaoks muudab vesi sünni pehmemaks ja vähem stressirohkeks.
Tänu kaasaegsele aparatuurile on Pelgulinna sünnitustubades olemas kõik võimalused ohutuks vette sünnituseks, ning ämmaemandad on selles vallas põhjalikult koolitatud.
Nakkuskliiniku ülemarst selgitab, kui ohtlikud on puugid tegelikult
Kevad-suvisel hooajal ärkavad lisaks loodusele ka puugid, ning just sel teemal räägime värskes Lääne-Tallinna Keskhaigla taskusaates „Tark arst taskus“. Külas on nakkuskliiniku ülemarst, dr Kersti Kink, kes …
Notas do episódio
Kevad-suvisel hooajal ärkavad lisaks loodusele ka puugid, ning just sel teemal räägime värskes Lääne-Tallinna Keskhaigla taskusaates „Tark arst taskus“. Külas on nakkuskliiniku ülemarst, dr Kersti Kink, kes annab põhjaliku ülevaate sellest, milliseid haigusi puugid kannavad.
Puukentsefaliit ja puukborrelioos on kaks peamist haigust, mida Eestis elavad puugid levitavad. Arst selgitab, et kuigi iga puuk ei kanna nakkust, ei saa nende tekitatavaid tõsiseid terviseriske eirata – entsefaliit võib viia lausa halvatusese ja/või töövõimetuseni. Õnneks on entsefaliidi vastu olemas efektiivne vaktsiin, mille kaitse ulatub pea 99 protsendini.
Saates tuuakse välja ka müüdid, nagu näiteks hirm, et puugi „pea“ jääb naha sisse või et ainult paksus metsas võib puugi saada – tegelikult võib ohu allikaks olla ka koduõu või linnapark. Samuti jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas end puukide eest kaitsta ning millal ja kuidas alustada vaktsineerimist.
Psühhiaater kanepist: Kui 20 inimest tarvitab, siis ühel tekib psühhoos
Saates „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask otsekoheselt sellest, kuidas kanep mõjutab inimese aju ning millised …
Notas do episódio
Saates „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask otsekoheselt sellest, kuidas kanep mõjutab inimese aju ning millised võivad olla selle tarvitamise pikaajalised tagajärjed.
Dr Kask toob välja, et paljud patsiendid pöörduvad psühhiaatri poole üldiste muredega – ärevus, unehäired, meeleolu kõikumised –, mõistmata, et nende probleemide juurpõhjus võib olla just kanepi tarvitamine. „Inimesed ei seosta oma vaimse tervise probleeme sageli psühhoaktiivsete ainetega, kuigi mõju võib olla pikaajaline ja sügav,“ märgib Kask.
Kui tarvitad kanepit ja samal ajal ka mingeid ravimeid või kui sul on diagnoositud psüühikahäire, räägi oma kanepitarvitamisest kindlasti oma arstile.
Kui soovid abi kanepitarbimise vähendamiseks või tarvitamisest loobumiseks registreeru tasuta nõustamiseks: www.peaasi.ee/valik-programm
Kas tead, millised noorte hulgas sugulisel teel levivad haigused võivad olla alguses täiesti sümptomiteta, kuid tekitada hiljem tõsiseid terviseprobleeme?
Noored nakatuvad sugulisel teel levivatesse haigustesse tihemini kui võiks eeldada. Arstid on märganud, et paljudel puudub teadlikkus, millised haigused võivad seksuaalkontaktide kaudu levida ja kuidas end …
Notas do episódio
Noored nakatuvad sugulisel teel levivatesse haigustesse tihemini kui võiks eeldada. Arstid on märganud, et paljudel puudub teadlikkus, millised haigused võivad seksuaalkontaktide kaudu levida ja kuidas end nende eest kaitsta.
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ räägimegi noorte seksuaaltervisest ja sellest, miks üha enam noori satub arstide vastuvõtule diagnoosidega nagu süüfilis, HIV ja herpes. Kas tead, millised haigused võivad olla alguses täiesti sümptomiteta, kuid tekitada hiljem tõsiseid terviseprobleeme? Kas kondoomist piisab kaitseks või on vaja ka vaktsiine? Küsimustele aitab vastata Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink.
Anonüümseid teste saab teha järgmistel aadressidel: Lääne-Tallinna Keskhaigla anonüümne HIV-testimiskabinet - Paldiski mnt 62, Tallinn; avatud E-R kl 8-16 (eelnev registreerimine pole vajalik) Naistenõuandla noortekabinet - Pelgulinna sünnitusmaja I korrusel, Sõle 23; avatud E-R kell 8-15 (tel. 666 5810)
Arst selgitab, miks on neerude hea tervis nii tähtis
Neerud vastutavad paljude elutähtsate funktsioonide eest – nad eemaldavad jääkaineid, reguleerivad vererõhku, toodavad hormoone ja hoiavad organismi mineraalide tasakaalu. Dr Ilmoja selgitab, kuidas neerude töö …
Notas do episódio
Neerud vastutavad paljude elutähtsate funktsioonide eest – nad eemaldavad jääkaineid, reguleerivad vererõhku, toodavad hormoone ja hoiavad organismi mineraalide tasakaalu. Dr Ilmoja selgitab, kuidas neerude töö mõjutab meie üldist tervist ja mida saame ise teha, et neerud hästi toimiksid. Ta toob välja, et neerude tervist toetavad mitmed lihtsad harjumused: tasakaalustatud toitumine, piisav vedeliku tarbimine, regulaarne liikumine ja stressi vähendamine. Podcastis räägime, kui palju vett tegelikult juua võiks ning millised eluviisid võivad neerudele kahjulikud olla.
Saates on külas Lääne-Tallinna Keskhaigla nefroloogiakeskuse ülemarst dr Madis Ilmoja. Ta julgustab inimesi tegema endale ka doonorkaarti, vaata lähemalt elundidoonorlus.ee
Füsioterapeut selgitab, kuidas alustada liikumise ja tervislikuma eluviisiga nii, et suur entusiasm ei lõppeks vigastuste või kurnatusega
Uue aasta algus on ukse ees ja paljud lubavad nüüdsest tervislikumalt elada ning füüsiliselt aktiivsemad olla. Saate „Tark arst taskus“ külaline on Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse vastutav …
Notas do episódio
Uue aasta algus on ukse ees ja paljud lubavad nüüdsest tervislikumalt elada ning füüsiliselt aktiivsemad olla. Saate „Tark arst taskus“ külaline on Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse vastutav füsioterapeut Pjotr Voronõi, kes jagab praktilisi nõuandeid, kuidas alustada liikumisega targalt, vältida ülepingutamist ning olla järjepidev.
Sa ei tea kunagi ette, millal sul seda oskust vaja võib minna. Erakorralise medistiini arst näitab, kuidas inimest vajadusel elustada
Kas teadsid, et tänapäeval enam iga juhtumi puhul suust-suhu hingamist teha ei soovitatagi? Saates „Tark arst taskus“ vaatame spetsiaalse nuku abil, kuidas elustamist õigesti teha. Nõuandeid jagavad …
Notas do episódio
Kas teadsid, et tänapäeval enam iga juhtumi puhul suust-suhu hingamist teha ei soovitatagi? Saates „Tark arst taskus“ vaatame spetsiaalse nuku abil, kuidas elustamist õigesti teha. Nõuandeid jagavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juht ja erakorralise meditsiini arst Arkadi Popov ning anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku õendusjuht ja elustamise koolitaja Katrin Olman.
Selgitame saates, milliseid vigu tuleks elustamisel vältida ning kuidas inimesi kriisiolukorras kiiresti ja õigesti tegutsema julgustada. Vaatame spetsiaalse nuku abil, mismoodi näeb välja õige elustamistehnika ja selgitame, millised on elustamise peamised sammud, mida peaks iga inimene meeles pidama.
Ettevõtja Avo Hein: pärast insulti muutus kõik, aga enamasti saan asjad tehtud
Saates „Tark arst taskus“ räägitakse tõsisest ja elumuutvast tervisemurest – insuldist. Stuudios on Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju, kes …
Notas do episódio
Saates „Tark arst taskus“ räägitakse tõsisest ja elumuutvast tervisemurest – insuldist. Stuudios on Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju, kes aitab mõista insuldi meditsiinilisi tagamaid, ning ettevõtja ja endine tervisesportlane Avo Hein, kes jagab oma isiklikku kogemust selle keerulise teekonna läbimisel. Avo Hein räägib, kuidas insult teda keset rattasõitu täiesti ootamatult tabas. Muidugi keerles ta peas alguses küsimus, mis siis valesti läks, et just teda insult tabas, kuid arstiga rääkides saabus teadmine, et tema puhul poleks insuldi ennetamiseks midagi teha saanudki – veresoon oli lihtsalt nii nõrk, et ei pidanud vastu. Neuroloog Katrin Gross-Paju selgitab saates, mis on insult, kuidas see täpsemalt ajus tekib, mis on selle füsioloogilised põhjused ja millised on insuldi eri vormid. Samuti saab teada, kes on insuldi suhtes kõige suuremas riskirühmas. Lisaks räägitakse sellest, kas teatud vanus, sugu, tervisemured või geneetika mõjutavad oluliselt riski insuldi tekkeks, milline on kaasaegne insuldi ravi ja millised on ravi ajakriitilised aspektid.
Endokrinoloog: kaasaegsetel kaalu alandavatel ravimitel on üpris vähe kõrvaltoimeid
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ keskendume ülekaalu ja rasvumise teemale. Külaliseks on LTKH ravijuht, endokrinoloog professor dr Vallo Volke, kes selgitab, kuidas ainevahetus, hormoonid ja …
Notas do episódio
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ keskendume ülekaalu ja rasvumise teemale. Külaliseks on LTKH ravijuht, endokrinoloog professor dr Vallo Volke, kes selgitab, kuidas ainevahetus, hormoonid ja elustiil mõjutavad kehakaalu ning millised on tõhusad viisid rasvumise ennetamiseks ja raviks. Toome välja kõige tõhusamad ravimeetodid ülekaalu ja rasvumise korral ning arutleme palju kõneldud kaalu alandavate ravimite teemal – kes, kas ja millal võiks neid ülekaalulisele inimesele soovitada?
Neuroloog dr Katrin Gross-Paju: dementsusega inimenene vajab tuge ja mõistmist
Dementsus mõjutab miljoneid inimesi üle maailma, sealhulgas ka paljusid meie lähedasi. Kuid mida me tegelikult dementsusest teame? Millised on selle sümptomid, kuidas sellega toime tulla ja kuidas saame oma …
Notas do episódio
Dementsus mõjutab miljoneid inimesi üle maailma, sealhulgas ka paljusid meie lähedasi. Kuid mida me tegelikult dementsusest teame? Millised on selle sümptomid, kuidas sellega toime tulla ja kuidas saame oma lähedasi kõige paremini toetada? Teemat avab Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju.
Eksperdid lükkavad ümber beebi imetamisega seonduvad müüdid
Saates „Tark arst taskus“ räägime seekord rinnaga toitmisest – teemast, mis on vastsündinute arengu seisukohast väga tähtis. Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Sünnitusmaja vastsündinute osakonna juhataja …
Notas do episódio
Saates „Tark arst taskus“ räägime seekord rinnaga toitmisest – teemast, mis on vastsündinute arengu seisukohast väga tähtis. Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Sünnitusmaja vastsündinute osakonna juhataja Pille Saik ja ämmaemandusjuht Kadri Madar toovad välja, millised imelised tervisttoetavad omadused on rinnapiimal ja selgitame, kui oluline on enneaegsete laste jaoks rinnapiimapank. Lisaks räägime avalikus kohas rinnaga toitmisest ja lükkame ümber selle kohta käivaid müüte.
Psühhiaater ja psühholoog läbipõlemisest: probleem üha süveneb ja sellega tegelemine nõuab terviklikku lähenemist
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ arutleme teemadel, mis aitavad mõista läbipõlemise olemust, selle põhjuseid ja mõju tervisele. Räägime ka läbipõlemise ennetamisest ja sellest, kuidas …
Notas do episódio
Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ arutleme teemadel, mis aitavad mõista läbipõlemise olemust, selle põhjuseid ja mõju tervisele. Räägime ka läbipõlemise ennetamisest ja sellest, kuidas läbipõlemisega toime tulla, kui see on siiski juhtunud. Stuudios on külas peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ja Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst psühhiaater Ants Kask.
Saame teada, millised on läbipõlemise peamised sümptomid ja tunnused ning missuguste omadustega inimesed kipuvad rohkem läbi põlema. Etteruttavalt võib öelda, et ärevusele kaldujad peaksid enese suhtes eriti tähelepanelikud olema.
Aqui estão os 40 episódios mais recentes de 45. Os mais antigos estão no feed do podcast.
Podcasts parecidos
Mais podcasts de Saúde e fitness
Este podcast é seu?
Confirme com uma entrada no seu feed: você recebe um código aqui, adiciona como podcast:txt no canal do seu feed e nós verificamos. Depois disso, seu podcast aparece como “verificado” no SoundNode.