Vaimse tervise heaks
- Episódios
- 137
- Publicação
- quinzenal
- Último episódio
- 21 out 2026
Sobre o podcast
„Vaimse tervise heaks“ on Eesti suurima naisteajakirja "Eesti Naine" podcast, kus on külalisteks oma valdkondade eksperdid, praktikud ning inimesed, kel suur kogemus vaimse tervise teemadel või heaolu kujundamisel. Lisaks teadmistele ja kogemustele jagatakse podcastis praktilisi harjutusi ning näpunäiteid, kuidas paremini enda vaimse tervise eest hoolitseda.
Episódios 137
Kuidas pettur meie aju üle võtab? Miks langevad lõksu ka targad ja kogenud inimesed
Tänase „Vaimse tervise heaks“ saate külaline on käitumisteadlane Heidi Reinson, kellega räägime pettuste psühholoogiast ja sellest, kuidas petturid inimeste mõtlemist ja emotsioone enda huvides ära …
Notas do episódio
Tänase „Vaimse tervise heaks“ saate külaline on käitumisteadlane Heidi Reinson, kellega räägime pettuste psühholoogiast ja sellest, kuidas petturid inimeste mõtlemist ja emotsioone enda huvides ära kasutavad.
Millised emotsioonid muudavad meid kõige kergemini manipuleeritavaks? Pettus ei pea alati tekitama hirmu – see võib olla ka ahvatlev ning äratada lootust. Miks usaldame autoriteetseks peetud inimest isegi siis, kui olukord tundub veidi kummaline? Kuidas tekitavad rohked detailid meis petliku turvatunde?
Räägime ka tehisintellektist ja uue põlvkonna pettustest ning sellest, mida teha siis, kui pettus on juba juhtunud.
Kas parim kaitse pettuste vastu võiks olla lihtne reegel: kui tunnen väga tugevat emotsiooni ja mulle öeldakse, et pean kohe tegutsema, siis peatun ega tee midagi enne, kui olen olukorda rahulikult kontrollinud?
Kui oled langenud kelmuse ohvriks või puutunud kokku pettusekatsega, saab juhtunu kohta teavet, sealhulgas kuvatõmmiseid ja kõnesalvestisi, saata politseile aadressil [email protected].
Tänase saate kohta saad kommentaare saata aadressile [email protected].
Järgmises saates on meie külaline Maria Baydar, coach, koolitaja, motivatsioonikõneleja ja kirjanik. Räägime põnevatel vaimse tervise teemadel, et õppida ennast paremini tundma, teadlikumalt elama ja elust rohkem rõõmu tundma.
Kas aju saab treenida? Dr Margus Lõokene räägib, mida tähendab neurofeedback
Me treenime oma keha, et olla tugevamad, vastupidavamad ja tervemad. Aga kas samamoodi on võimalik treenida ka aju – näiteks õpetada seda paremini stressiga toime tulema ja oma närvisüsteemi …
Notas do episódio
Me treenime oma keha, et olla tugevamad, vastupidavamad ja tervemad. Aga kas samamoodi on võimalik treenida ka aju – näiteks õpetada seda paremini stressiga toime tulema ja oma närvisüsteemi reguleerima?
Seekordses saates räägime neurofeedback’ist ehk meetodist, mille eesmärk on anda inimesele tagasisidet tema aju aktiivsuse kohta. Stuudios on psühhiaater dr Margus Lõokene ja psühholoog Kristina Jelõkova, kes on õppinud psühholoogiat Tallinna Ülikoolis ning Maastrichti Ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste teaduskonnas.
Jälgija usaldab nagu sõpra: milline võim on suunamudijal tegelikult?
Kui sisuloojal on võimalik mõjutada kümnete tuhandete inimeste mõtteid, valikuid ja enesehinnangut, kas tal on siis ka kohustus oma mõju teadvustada? Mil määral vastutavad suunamudijad selle eest, millist sisu …
Notas do episódio
Kui sisuloojal on võimalik mõjutada kümnete tuhandete inimeste mõtteid, valikuid ja enesehinnangut, kas tal on siis ka kohustus oma mõju teadvustada? Mil määral vastutavad suunamudijad selle eest, millist sisu nad avaldavad ja milliseid sõnumeid jälgijad sellest välja loevad?
Stuudios on kommunikatsiooniuurija ja Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi külalisteadur Jaana Davidjants ning ligi kümme aastat sisuloojana tegutsenud Laura Rannaväli. Laura on sisuloomega üles kasvanud – sotsiaalmeedia on olnud tema jaoks tavapärane keskkond peaaegu kogu teismeea ja täiskasvanuks saamise aja.
Kas heaks kõnelejaks sünnitakse? Tipptreeneri nipid, mis muudavad su elu
Eneseväljendus ei tähenda vaid laval esinemist. See mõjutab sügavalt meie suhteid, enesehinnangut, tööelu ja igapäevast julgust olla nähtav. Miks me aga vahel oma häält tagasi hoiame ja kuidas leida endas …
Notas do episódio
Eneseväljendus ei tähenda vaid laval esinemist. See mõjutab sügavalt meie suhteid, enesehinnangut, tööelu ja igapäevast julgust olla nähtav. Miks me aga vahel oma häält tagasi hoiame ja kuidas leida endas kindlus paista silma? Külas on eneseväljenduse mentor, koolitaja ja kõnekujundaja Kristina Samra. Kristina on lihvinud oma oskusi maailmakuulsa tippkõneleja Eric Edmeades’i käe all.
Töökius ei lõpe kell viis. Mida teha, kui mürgine kolleeg kolib sinu pähe elama
Seekordses saates on külas Merle Raun, kes on tegelenud töökiusu juhtumite lahendamisega juba 15 aastat. Merle on kaitsnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas doktorikraadi just töökiusu teemal ning töötab täna …
Notas do episódio
Seekordses saates on külas Merle Raun, kes on tegelenud töökiusu juhtumite lahendamisega juba 15 aastat. Merle on kaitsnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas doktorikraadi just töökiusu teemal ning töötab täna uuringute ja analüüside ettevõtte Levellab tegevjuhina.
Noore naise lugu: kuidas looduses viibimine aitas seljatada depressiooni
Hooaja viimases episoodis räägime kuidas hoida endas tasakaalu, et mitte jõuda nö punasesse. Stuudios on ettevõtluskonsultant ja coach Mari Kirss, kes räägib ausalt ja avatult oma kogemustest. See on lugu ühest …
Notas do episódio
Hooaja viimases episoodis räägime kuidas hoida endas tasakaalu, et mitte jõuda nö punasesse. Stuudios on ettevõtluskonsultant ja coach Mari Kirss, kes räägib ausalt ja avatult oma kogemustest. See on lugu ühest eesti naisest, kes jagab kuidas liikumine ja eriti looduses liikumine on aidanud tal tegeleda ärevusega, seljatada läbipõlemise ja tulla välja depressioonist. Kuidas looduses olemine on aidanud luua suhte iseendaga, aidanud õppida juhtima oma emotsioone.
Kuuleme miks Mari arvates inimesed tunnevad end looduses sageli paremini ja miks paljud inimesed lähevad loodusesse, aga ei koge seal sama rahu. Kas looduses olemine on Mari enda jaoks pigem põgenemine või kohtumine iseendaga? Mida õpetab ja näitab öö metsas või rabas inimese kohta, mida linnas ei õpi?
Mari avab saates, mis on coatchivad matkad, kuidas ta sellise idee peale tuli.
Mari viib täna matkale ka ettevõtjad. Kuuleme, miks neil oleks vaja tulla kontoritest välja. Kas on mõni rituaal, mida Mari teeb enne rännakuid.Psühhiaater Anne Kleinberg: nutiseadmete mõju lapse arengule nõuab teadlikumat sekkumist
Kasvav hulk teadusuuringuid viitab seostele nutiseadmete piiramatu kasutamise ning laste vaimse ja füüsilise tervise halvenemise vahel. Värskes podcasti episoodis analüüsib neid suundumusi laste- ja noorukite …
Notas do episódio
Kasvav hulk teadusuuringuid viitab seostele nutiseadmete piiramatu kasutamise ning laste vaimse ja füüsilise tervise halvenemise vahel. Värskes podcasti episoodis analüüsib neid suundumusi laste- ja noorukite psühhiaater ning psühhoterapeut Anne Kleinberg.
Kleinbergi sõnul on kriitiline mõista, millised ajufunktsioonid on liigse ekraanikasutuse suhtes kõige tundlikumad ja millal on viimane aeg sisse seada konkreetne nutihügieen.
„Küsimus pole täna mitte selles, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas seda teha,“ märgib ta, rõhutades näost näkku suhtluse asendamatust võrreldes ekraanivahendatud infoga.
Head kuulamist!Psühhedeelikumid ja vaimne tervis. Mis eristab terapeutilist kasutust „trippimisest“?
Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ värskes episoodis käsitletakse psühhedeelikume vaimse tervise kontekstis – kas nendega ravitakse või hoopis peidetakse valu?Stuudios on Minu Kliinik psühhiaater …
Notas do episódio
Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ värskes episoodis käsitletakse psühhedeelikume vaimse tervise kontekstis – kas nendega ravitakse või hoopis peidetakse valu?
Stuudios on Minu Kliinik psühhiaater ja SA Taip nõukogu esimees Viljar Veede, kelle erihuviks on pikemat aega olnud psühhedeelikumide kasutamisvõimalused psühhiaatrilises ravis. Ta tegeleb ka ketamiiniga toetatud psühhedeelse teraapiaga.Psühhiaatria ja neuroteaduste huviorbiidis on olnud juba pikemat aega ravimite grupp üldnimetusega psühhedeelikumid. Enamik nendest on tänase seisuga alles uurimisfaasis. Saates räägitakse uuringute ajaloost, innovaatilistest ravimeetoditest ja sellest, et psühhedeelikumid jõuaksid psühhiaatrilisse praktikasse turvaliselt ja eetiliselt.
Kas su aju on väsinud? Märgid, mida ei tasu ignoreerida
Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse vaimset tervist veidi teise nurga alt – mitte ainult kui tunnet või meeleolu, vaid kui midagi, mis on otseselt seotud meie aju …
Notas do episódio
Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse vaimset tervist veidi teise nurga alt – mitte ainult kui tunnet või meeleolu, vaid kui midagi, mis on otseselt seotud meie aju füüsilise seisundiga.
Stuudios on ajutervise treener ja neurokodeerimise ekspert Evely Raudmets, kellega koos minnakse süvitsi sellesse, mis meie ajus ja närvisüsteemis tegelikult toimub. Räägitakse lahti, miks ei saa vaimsest tervisest päriselt aru, kui me ei mõista aju toimimist.Kas kaalutõus võib olla keha viis millestki kinni hoida? Terapeut Kai Adrikorn emotsioonide olemusest
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis on külas Kai Adrikorn – Hiina meditsiini ja nõelravi terapeut, kes on selles valdkonnas tegutsenud juba ligi 20 aastat. Kuigi tema haridustee algas …
Notas do episódio
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis on külas Kai Adrikorn – Hiina meditsiini ja nõelravi terapeut, kes on selles valdkonnas tegutsenud juba ligi 20 aastat. Kuigi tema haridustee algas ämmaemandusõpingutega Tallinna Tervishoiukõrgkoolis, on ta tänaseks keskendunud keha ja emotsioonide sügavamate seoste mõistmisele.
Saates võetakse luubi alla emotsioonide olemus: kas need on midagi, mis lihtsalt „juhtub meiega“, või midagi, mida saame suunata? Oluline taipamine on, et me ei saa valida, milline emotsioon meis tekib, kuid meil on alati valik, kuidas sellele reageerime ja kui kauaks sellesse jääme.
Kai selgitab, kuidas õppida emotsioone paremini reguleerima ning miks ei tasu neid alla suruda. Emotsioonid ei eksisteeri ainult peas – need avalduvad ka kehas. Kui tundeid ignoreerida või alla suruda, võivad need aja jooksul väljenduda füüsiliste sümptomitena.Suhtemustrid ei ole juhuslikud! Mida hiina meditsiini viie elemendi tasakaalutus sinu suhetes paljastab?
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse vaatluse alla teema, mis puudutab meid kõiki – lähisuhted ja neis korduvad mustrid. Miks kipume sattuma ikka ja jälle sarnastesse olukordadesse? Miks …
Notas do episódio
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse vaatluse alla teema, mis puudutab meid kõiki – lähisuhted ja neis korduvad mustrid. Miks kipume sattuma ikka ja jälle sarnastesse olukordadesse? Miks mõned suhted täidavad ja toetavad, samas kui teised jätavad tühjaks või kurnavad?
Stuudios on terapeut Kreet Rosin-Pindmaa, kes läheneb suhete teemale hiina meditsiini ehk TCM-i vaatenurgast. Saates jagab ta ka isiklikku kogemust, mis suunas ta sügavamalt hiina meditsiini juurde ning mõjutas tema terapeutilist teekonda.
Vestluse keskmes on hiina meditsiini viie elemendi teooria ja selle seosed lähisuhetega. Iga element on seotud kindlate emotsioonide, vajaduste ja käitumismustritega ning mõjutab seda, kuidas me suhestume iseenda ja teistega. Saates avatakse, kuidas need elemendid suhetes väljenduvad ning mis juhtub siis, kui mõni neist on tasakaalust väljas.„Kas see, mida ma praegu mõtlen, on fakt või minu oletus?“ Kuidas eeldamise lõksust vabaks murda?
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse luubi alla midagi väga igapäevast, aga samal ajal üllatavalt palju segadust tekitavat – eeldamine.Eeldamine on inimesele loomulik. Vaevalt leidub …
Notas do episódio
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse luubi alla midagi väga igapäevast, aga samal ajal üllatavalt palju segadust tekitavat – eeldamine.
Eeldamine on inimesele loomulik. Vaevalt leidub kedagi, kes poleks kunagi midagi kellegi kohta oletanud, eeldanud või omistanud mõnd tähendust ilma täpsustamata. Just sellest, kuidas eeldused sünnivad, millel need põhinevad ja kuidas need mõjutavad meie suhteid, enesetunnet ning vaimset heaolu, räägitaksegi seekordses saates.
Stuudios on psühholoogiline nõustaja, suhtenõustaja ja koolitaja Kristi Jõeorg, kes avab eeldamise psühholoogilist tausta ning selgitab, miks on inimesed loomupäraselt altid kiireid järeldusi tegema. „Aju tahab teha kiireid otsuseid, et edasi liikuda,“ ütleb ta saates. „Ta teeb neid kogemuse, uskumuste ja selle põhjal, mida ta juba teab.“Psühhopaatia ja teised tumedad isiksusejooned naistel. Terapeut toob välja „punased lipud“, millele suhetes tähelepanu pöörata
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse vaatluse alla teema, mis tekitab palju küsimusi ja sageli ka ebamugavust – psühhopaatia ja teised tumedad isiksusejooned naistel.Kui räägitakse …
Notas do episódio
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse vaatluse alla teema, mis tekitab palju küsimusi ja sageli ka ebamugavust – psühhopaatia ja teised tumedad isiksusejooned naistel.
Kui räägitakse psühhopaatidest, kerkib enamasti silme ette pilt külmaverelisest sarimõrvarist, petturist või võimujanulisest juhist. Ka uuringud näitavad, et kriminaalpopulatsioonis skoorivad mehed psühhopaatia mõõdikutes märkimisväärselt kõrgemalt kui naised. Kuid kas see tähendab, et naised on sellest nähtusest puutumata?
Stuudios on külas psühholoog ja terapeut Ülli Kukumägi, kellega arutletakse tumedate isiksusejoontega naiste üle: kuidas need jooned avalduvad suhetes ning miks on naiste puhul seda teemat sageli keerulisem märgata ja mõista.
Saates selgitatakse, et psühhopaatia ei tähenda tingimata kriminaalset käitumist. Tegemist võib olla isiksusejoonte kogumiga, mis võib avalduda ka täiesti tavapärases igapäevaelus ja suhetes. Arutletakse, kas psühhopaatia on pigem kliiniline diagnoos või populaarpsühholoogias laialt kasutatav mõiste.
Juttu tuleb ka sellest, kuidas tumedaid isiksusejooni meie ümber ära tunda. Kas psühhopaatia avaldub naistel teistsugusel moel kui meestel? Kui mehi seostatakse sagedamini otsese ja füüsilise agressiooniga, siis kas naiste puhul võib see väljenduda pigem psühholoogilise manipulatsiooni ja suhete kaudu?
Saates arutletakse, kas naispsühhopaat võib olla isegi ohtlikum just seetõttu, et ta on vähem nähtav ja sotsiaalselt vähem kahtlustatav. Kas ühiskond annab naistele rohkem emotsionaalset krediiti, mis võib võimaldada manipulatsioonil kauem märkamatuks jääda? Millised on selliste inimeste tüüpilised käitumismustrid ja manipulatsioonitehnikad?
Samas ei ole iga tugev või keeruline isiksus tingimata „tume“. Saates arutletakse ka selle üle, kas nn tume naine on alati halb või võivad teatud omadused teatud olukordades olla hoopis ellujäämisstrateegia või tugevus.
Kuulajatele tuuakse välja ka praktilised märgid ja „punased lipud“, millele suhetes tähelepanu pöörata. Räägitakse sellest, kuidas end manipuleeriva inimese eest kaitsta ning kas selliste isiksusejoontega inimene üldse muutuda saab.
Saade tuletab meelde, et manipulatiivsed ja destruktiivsed suhted võivad märkamatult röövida meie aega, energiat ja eneseväärtust. Ärgem andkem seda aega neile.
Vestlus toetub ka Ülli Kukumägi möödunud aastal ilmunud raamatule „Tumedad tegelased meie keskel“.„Dementsusega elu ei lõpe, küll aga muutub.“ Kuidas eristada tavalist unustamist tõsisemast murest?
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse ette teema, millest räägitakse sageli tagasihoidlikult a hirmuga – dementsus. Stuudios on külas MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liikmed Chris Ellermaa …
Notas do episódio
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse ette teema, millest räägitakse sageli tagasihoidlikult a hirmuga – dementsus. Stuudios on külas MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liikmed Chris Ellermaa ja Seidi Soini-Lillipuu, kes aitavad avada nii dementsuse meditsiinilist kui ka inimlikku poolt.
Saates otsitakse vastust küsimusele: mis on dementsus? Kas tegu on haigusega, mille kulgu on võimalik pidurdada ja mille puhul saab elukvaliteeti parandada, või olukorraga, kus „pole enam midagi teha“? Räägitakse sellest, kuidas eristada tavalist unustamist tõsisemast mäluhäirest ning millised on dementsuse varajased märgid, mida lähedased sageli ei märka või tõlgendavad ekslikult vananemise loomuliku osana.Human Designi konsultant ja koolitaja Elena Koit: see aitab aru saada, kuidas ma loomulikult toimin
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse eneseavastust ning üht üha enam tähelepanu pälvivat lähenemist: Human Design. Saade püüab selgust tuua, mida Human Design tegelikult tähendab ning …
Notas do episódio
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse eneseavastust ning üht üha enam tähelepanu pälvivat lähenemist: Human Design. Saade püüab selgust tuua, mida Human Design tegelikult tähendab ning milleks seda kasutada saab.
Stuudios on Human Designi konsultant ja koolitaja Elena Koit, kes räägib oma teekonnast selle süsteemini ning rõhutab, et Human Design ei ole uskumus ega absoluutne tõde. „Ma soovitan suhtuda Human Designi kui tööriista, mitte kui absoluutsesse tõesse – see on üks võimalus,“ ütleb Koit. Tema sõnul on tegu praktilise eneseavastuse vahendiga, mida saab kasutada nii enesearengus, suhetes kui ka tööelus.
Saates rõhutatakse, et Human Design ei asenda teaduspõhist lähenemist ega teraapiat, vaid võib olla üks paljudest tööriistadest inimese tööriistakastis. Küsimus ei ole vastuste etteandmises, vaid võimaluses ennast teise nurga alt vaadata ning teha teadlikumaid valikuid.Pere ja suhteterapeut Kairi Lenk inimeste kiindumusstiilidest: üks neist on turvaline ja kolm ebaturvalised
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis keskendutakse kiindumusstiilidele ning sellele, kuidas need mõjutavad meie suhteid, käitumist ja emotsionaalset heaolu igapäevaelus.Seekordne saade avab …
Notas do episódio
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis keskendutakse kiindumusstiilidele ning sellele, kuidas need mõjutavad meie suhteid, käitumist ja emotsionaalset heaolu igapäevaelus.
Seekordne saade avab kiindumusteooria olemust ja selle praktilist tähendust. Stuudios on külaliseks pere- ja suhteterapeut Kairi Lenk, kes selgitab, kuidas varajased suhted hooldajatega kujundavad meie täiskasvanuea suhteid ning mustreid, milles me lähedust loome ja konflikte lahendame.
Saates räägitakse sellest, mis on kiindumusstiil ja kust see mõiste pärineb, kuidas kiindumusstiilid lapseeas välja kujunevad ning kas neid tuleks käsitleda diagnoosi või pigem korduva käitumismustrina. Samuti käsitletakse levinumaid eksiarvamusi kiindumusstiilide kohta ning nende seost närvisüsteemi regulatsiooniga.
Kairi Lenk avab rohkete näidete abil peamised kiindumusstiilid, kirjeldades nende tüüpilisi vajadusi ja hirme. Juttu tuleb sellest, kuidas erinevad stiilid avalduvad romantilistes suhetes, millised konfliktid on eri kiindumusmustrite puhul tavapärased ning kas ja mil määral võivad kiindumusstiilid elu jooksul muutuda.
Praktilise poole pealt arutletakse, kuidas oma kiindumusstiili ära tunda. Saates teeb terapeut ka lühikese kujutlusharjutuse, mis aitab kuulajatel märgata oma kiindumussüsteemi aktiveerumist ja sellega kaasnevaid kehalisi ning emotsionaalseid reaktsioone.
Episoodi lõpetuseks jagab Kairi Lenk ka lugemissoovitusi neile, kes soovivad teemat sügavamalt mõista:
Sue Johnson „Hoia mind“
Kathleen Smith „Ärevuse nähtamatud ahelad“
Julie Menanno „Secure Love“
Saade pakub äratundmisrõõmu, selgust ja praktilisi mõttekohti kõigile, kes soovivad paremini mõista iseennast ja oma suhteid.Kaalulangetus jääb sageli inimestel ajutiseks. Miks kilod pärast dieeti naasevad?
Uue aasta algus toob paljudele kaasa lubaduse oma kehakaalu langetada. Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ aasta esimeses episoodis vaadeldakse kaalulangetust psühholoogi vaatenurgast ning küsitakse, miks …
Notas do episódio
Uue aasta algus toob paljudele kaasa lubaduse oma kehakaalu langetada. Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ aasta esimeses episoodis vaadeldakse kaalulangetust psühholoogi vaatenurgast ning küsitakse, miks jäävad head kavatsused nii sageli tulemusteta.
Keskendume sel korral kehakaalu ja kaalulangetuse psühholoogilistele mehhanismidele. Saatekülaliseks on kehakaalu ja kaalulangetuse psühholoog Kari Kuulman, kes on üle kümne aasta uurinud kehakaalu kujunemist ning kaalulangetamisega seotud ebaõnnestumisi. Oma töös ühendab ta teadusuuringud, isikliku kogemuse ja Tartu Ülikoolis tehtava doktoritöö eesmärgid.
Statistika järgi on ligikaudu 80 protsenti eestlastest vähemalt korra elus püüdnud kaalu langetada, ent valdaval osal juhtudest jääb tulemus ajutiseks. Hinnanguliselt ei saavuta koguni 95 protsenti kaalulangetajatest püsivat soovitud kehakaalu. Saates arutletakse, miks see nii on ning miks kaalulangetus ebaõnnestub isegi siis, kui teadmisi justkui on.Kirikuõpetaja Arho Tuhkru usu tähendusest tänapäeva inimese elus
Jõululaupäeval, 24. detsembril jõuab kuulajateni taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ selle aasta viimane episood, mis keskendub usu ja vaimse tervise seostele. Saates arutletakse selle üle, kuidas inimese …
Notas do episódio
Jõululaupäeval, 24. detsembril jõuab kuulajateni taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ selle aasta viimane episood, mis keskendub usu ja vaimse tervise seostele. Saates arutletakse selle üle, kuidas inimese uskumused ja maailmavaade mõjutavad vaimset heaolu ning millist rolli mängivad usk, rituaalid ja kogukond inimese psüühilises tasakaalus.
Episood toob stuudiosse kirikuõpetaja Arho Tuhkru, kellega vesteldakse usu tähendusest tänapäeva inimese elus. Juttu tuleb sellest, kas usku tuleks mõista eelkõige religiooni kaudu või laiemalt kui tähenduse otsimist ja maailmast arusaamist ning milline on tervislik ja tasakaalus usuelu.
Saates käsitletakse ka rituaalide mõju inimese psüühikale. Arutletakse, kas korduvus ja struktuur võivad kiiresti muutuvas maailmas pakkuda turvatunnet ja toimida vaimse maandusena. Samuti vaadeldakse, millistes olukordades pöördutakse vaimuliku poole vaimse toe saamiseks ning milline on koguduse roll üksinduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamisel.
Kuna saade on eetris jõululaupäeval, puudutatakse ka pühade tähendust inimese elus ning nende mõju vaimsele heaolule. Vestlus on rahulik ja mõtisklev, sobitudes jõuluaja meeleoluga.
Saate lõpus jagab kirikuõpetaja oma olulisemat sõnumit kuulajatele, kes otsivad sisemist rahu või tähendust, ning mõtteid sellest, mida võiks usutraditsioonidelt õppida ka inimene, kes end usklikuks ei pea.
Sügav, hinge kosutav ja mõtlema panev saade.
Andkem Imele kohta! Tee nagu Jumal tegi – saa inimeseks.Üksindus on tänapäeva varjatud epideemia. Kuidas kuuluvustunne inimest toetab?
Inimene on loomult kogukondlik olend. Vaimne tervis ei ole pelgalt individuaalne pingutus, vaid midagi, mis sünnib ja püsib koos – suhetes, kuuluvustundes ja üheskoos loodud turvatundes. Seekordses …
Notas do episódio
Inimene on loomult kogukondlik olend. Vaimne tervis ei ole pelgalt individuaalne pingutus, vaid midagi, mis sünnib ja püsib koos – suhetes, kuuluvustundes ja üheskoos loodud turvatundes. Seekordses taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episoodis on stuudios Eesti külaliikumise Kodukant esindajad Tanel Talve ja Anneli Kana, et rääkida kohalike kogukondade rollist Eesti elu- ja vaimse tervise kujundamisel. Arutleme, mida kogukond tegelikult tähendab ja milline jõud peitub selles sõnas.
Vastame küsimustele:
1. Mis teeb heast kogukonnast turvavõrgu?
2. Kuidas kuuluvustunne inimest toetab?
3. Kas väikeses paigas on kogukonda lihtsam luua – või peituvad seal hoopis omad väljakutsed?
Saates otsime vastuseid nii kogukondadele kui üksikisikule: mida saab kogukond teha, et inimeste vaimset tervist tugevdada, ja mida saab inimene ise teha, et endale toetav võrgustik kujundada? Jagame mõtteid ja praktilisi ideid, kuidas inimesi paremini kaasata, aga ka seda, kuidas ise märgata, kui kipume kõrvale jääma.„Meil kõigil on roll luua ühiskond, kus keegi ei tunne, et ta ei kuulu kuhugi.“ Mis viib selleni, et noor jääb süsteemist välja?
Seekordses taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates räägime noortest vanuses 15 kuni 29 eluaastat, kes on justkui radarilt kadunud. Nad ei tööta, ei õpi ega osale ühegi koolitusprogrammi tegevustes. Eestis …
Notas do episódio
Seekordses taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates räägime noortest vanuses 15 kuni 29 eluaastat, kes on justkui radarilt kadunud. Nad ei tööta, ei õpi ega osale ühegi koolitusprogrammi tegevustes. Eestis on hinnanguliselt umbes 18 000 noort sellises olukorras – ligi 11,7% vastavast vanuserühmast. Oluline on aga mõista, et see number muutub kiiresti ja ei pruugi alati peegeldada tegelikku olukorda noorte eludes.
Stuudios on Haridus- ja Noorteameti Noorteprogrammide keskuse peaekspert Olav Kersen, kes selgitab, kes on NEET-noored, kust see mõiste pärineb ning milliseid olukordi see tegelikult kirjeldab. Arutleme, kas tegemist on vaid Eesti probleemiga või seisavad sarnase väljakutse ees ka teised riigid. Saates vaatame otsa viimase viie kuni kümne aasta arengutele – mis on muutunud ja mis mitte?
Saade julgustab kuulajaid märkama noori, kes on meie ümber, kuid ehk on jäänud kõrvalisse rolli või sootuks nähtamatuks. Sõnum on selge: tegu ei ole üksikisiku, vaid ühiskondliku probleemiga.
Videoteraapia – uus viis iseennast näha ja mõista. Aveli Jänes räägib, kuidas
Telemaailmast tuntud Aveli Jänes on täna inimene, kes aitab teistel paremini mõista iseennast – läbi videoteraapia. See teraapiavorm kasutab videoid enesevaatluse ja eneserefleksiooni vahendina, aidates näha …
Notas do episódio
Telemaailmast tuntud Aveli Jänes on täna inimene, kes aitab teistel paremini mõista iseennast – läbi videoteraapia. See teraapiavorm kasutab videoid enesevaatluse ja eneserefleksiooni vahendina, aidates näha, kuulda ja kogeda iseennast uue nurga alt. Videoteraapia eesmärk ongi tuua nähtamatu nähtavaks.
Uues taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episoodis räägime Aveliga psühholoogilisest videoteraapiast – mis see on, kuidas see erineb tavalisest psühhoteraapiast ja miks võib enda videolt vaatamine olla nii võimas kogemus? Mida annab see, mida tavaline vestlus ei paku?
Aveli jagab, kuidas ta selleni jõudis ja mis teda selle meetodi juures kõige rohkem köidab. Räägime ka sellest, millistes olukordades videoteraapia kõige paremini toimib, millal see võib-olla ei sobi ning kuidas näeb välja üks seanss. Kes on analüüsija – inimene ise või terapeut, kes aitab peegeldada?
Aveli avab ka, milliseid tundeid ja taipamisi videoteraapia inimestes esile toob ning kuhu ta näeb selle teraapiavormi arengut liikumas. Kas videoteraapia võib tulevikus saada loomulikuks töövahendiks nii teraapias kui igapäeva enesearengus? Ehk leiame sellelegi küsimusele taskuhäälingus vastuse.
Head kuulamist!Kuidas inimene võiks hakata surmaga „sõbrunema“? Karl Käsnapuu: surm õpetab, et elu on ajutine
Surma teadvustamine ei pea tekitama hirmu – vastupidi, see võib aidata meil elada sügavamalt ja teadlikumalt. Seekordses taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates ei räägita surmast kui lõppemisest, vaid kui …
Notas do episódio
Surma teadvustamine ei pea tekitama hirmu – vastupidi, see võib aidata meil elada sügavamalt ja teadlikumalt. Seekordses taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates ei räägita surmast kui lõppemisest, vaid kui peeglist, mis aitab elu palju selgemalt näha. Stuudios on tanatoloog ehk surmauurija, raamatu „Surmalähedased kogemused“ autor Karl Käsnapuu.
Kes on psühhopaat ja kuidas nendega toime tulla? Punased lipud, mida märgata
Sõna psühhopaat kõlab hirmutavalt, ent samas ka veidi köitvalt. Sageli kasutatakse seda mõistet aga liiga kergekäeliselt. Seekordse „Vaimse tervise heaks“ taskuhäälingu episood aitab kuulajail paremini mõista …
Notas do episódio
Sõna psühhopaat kõlab hirmutavalt, ent samas ka veidi köitvalt. Sageli kasutatakse seda mõistet aga liiga kergekäeliselt. Seekordse „Vaimse tervise heaks“ taskuhäälingu episood aitab kuulajail paremini mõista, kes on psühhopaat ja kuidas selliste inimestega suhelda nii, et enda vaimne tervis jääks hoituks.
Stuudios on Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud ja peaasi.ee nõustaja Avo-Rein Tereping, kes on aastaid tegelenud isiksusepsühholoogia, emotsioonide ja inimestevaheliste suhete uurimisega. Saates räägitakse psühhopaatiast nii meditsiinilisest kui ka praktilisest vaatenurgast. Arutletakse, kuidas eristada psühhopaatiat teistest isiksusehäiretest, näiteks nartsissismist, ning kuidas teha vahet psühhopaadil ja lihtsalt külmaverelisel inimesel.
Head kuulamist!
Enesearengu teejuht Tiit Trofimov jagab: need on levinumad hirmud ja väärarusaamad, mis kaasnevad sõnaga „mediteerimine“
Eesti Naise taskuhääling „Vaimse tervise heaks“ toob kuulajateni värske saate, mis arutleb küsimuse üle, kuidas meditatsioon võib olla tööriist vaimse tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Saate eesmärk on avada …
Notas do episódio
Eesti Naise taskuhääling „Vaimse tervise heaks“ toob kuulajateni värske saate, mis arutleb küsimuse üle, kuidas meditatsioon võib olla tööriist vaimse tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Saate eesmärk on avada meditatsiooni rolli tänapäeva kiires ja pingelises maailmas ning näidata, kuidas lihtsate sammudega integreerida mediteerimine igapäevaellu, et leida sisemine rahu ja tasakaal.
Stuudios on sel korral enesearengu teejuht Tiit Trofimov, kes räägib oma teekonnast meditatsioonini ja toob esile levinud hirmud ja väärarusaamad, mis sageli kaasnevad sõnaga „mediteerimine“. Pikalt vaimses maailmas tegutsenuna jagab ta kogemusi sellest, millised võivad olla inimeste äärmused vaimsel teekonnal ning miks nendesse kiputakse sattuma.„Lapsest saab ühe vanema käes tööriist, et teisele kättemaksu teha.“ Kas Eestis kaitseb keegi last võõrandamise eest?
Mida teha siis, kui vanemate lahkuminek ei võta lapselt ainult kodu, vaid ka õiguse teise vanemaga suhelda? Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ 100. osa avab ausalt lapse võõrandamise teema ja …
Notas do episódio
Mida teha siis, kui vanemate lahkuminek ei võta lapselt ainult kodu, vaid ka õiguse teise vanemaga suhelda? Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ 100. osa avab ausalt lapse võõrandamise teema ja küsib, miks on ühiskond selle ees silmad sulgenud.
Stuudios on ema ja lapsevanem Kaisa-Maret Metsma, kellel on selle valusa kogemusega isiklik kokkupuude, ning psühhoterapeut, koolitaja ja Kõrge Konflikti Tasemega Suhete Mediaator Grete Kald. Grete on tegelenud võõrandamise teemaga üle kuue aasta, nõustanud tuhandeid peresid ja jagab oma praktika põhjal ülevaadet olukorrast Eestis.
Saates otsime vastuseid küsimusele: kas tõesti ei kaitse siin lapsi ega vanemaid, kui lapsed on ühelt vanemalt võõrandatud? Kahjuks tuleb tõdeda, et riigi abi on minimaalne – kui üks vanem soovib koostööd ja kaitseb last, aga teine manipuleerib ja katkestab kontakti, jäävad abipalved sageli riigisüsteemis vastuseta.
Uus hooaeg alustab! Aed võib olla koht, kus paraneb meel ja tugevneb keha. Milliste tingimustega aias toimib aiandusteraapia?
Loodusest võõrandumist peetakse üheks põhjuseks, miks inimkond kannatab üha enam vaimse pinge ja üleväsimuse all. Seetõttu alustab Eesti Naise podcast „Vaimse tervise heaks“ oma neljandat hooaega just saatega …
Notas do episódio
Loodusest võõrandumist peetakse üheks põhjuseks, miks inimkond kannatab üha enam vaimse pinge ja üleväsimuse all. Seetõttu alustab Eesti Naise podcast „Vaimse tervise heaks“ oma neljandat hooaega just saatega, mille külaliseks tegevus- ja aiandusterapeut Käty Saluveer.
Avasaates tuleb juttu, kuidas aed võib olla koht, kus paraneb meel ja tugevneb keha.
Kuidas rääkida lastele ja lastega lahutusest? Tüüpilised reaktsioonid igas vanuses
Lahutus on keeruline ja emotsionaalne protsess, mis puudutab kogu perekonda, eriti aga lapsi. Sageli on vanematel raske leida õigeid sõnu ja käitumisviisi, et selgitada lastele peres toimuvat. Nii kutsusimegi …
Notas do episódio
Lahutus on keeruline ja emotsionaalne protsess, mis puudutab kogu perekonda, eriti aga lapsi. Sageli on vanematel raske leida õigeid sõnu ja käitumisviisi, et selgitada lastele peres toimuvat. Nii kutsusimegi seekordse hooaja viimases taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates külaliseks Laste Vaimse Tervise Keskuse kliinilise laste psühholoogi ja pereterapeuti Triin Kallakase.
Saates tuleb juttu, kuidas rääkida lastega lahutusest nii, et nad tunneksid end hoituna, mõistetuna ja armastatuna. Antakse nõuandeid, kuidas keerulist vestlust läbi viia ja milliseid vigu seejuures vältida. Millal ja kuidas rääkida lahutusest lapsele? Millal üldse on „õige aeg“ lapsega seda protsessi jagada? Kas lapse vanus peaks mõjutama, kuidas ja mida öelda?
Triin jagab teadmisi, kuidas selliseks vestluseks valmistuda ja kas vanemad peaksid lapsele plaanitavast lahutusest rääkima koos? Kas erinevas vanuses lapsed reageerivad saadud infole erinevalt? Millega seetõttu arvestama peaks?
Saatekülaline toob veel välja, millised on tüüpilised reaktsioonid igas vanuses ning kuidas vanem vastavalt lapse eale võiks ja peaks reageerima ning last toetama? Mida lapsed lahutuse ajal vanematelt vajavad?
Mida teha võimaliku lojaalsuskonfliktiga, manipuleerimisega, kui erinevates kodudes on erinevad reegli ja mis juhtub, kui laps võtab endale rolli, mida tema ei oska ega peagi kandma? Triin jagab, millised on tema kolm kõige olulisemat nõuannet lahku minevatele vanematele.
Saade on mõeldud kõigile, kel huvi teada saada, kuidas laste heaolu sellisel keerulisel ajal esikohale seada.
Head kuulamist!Kehapsühhoterapeut Robert Randma: lisaks verbaalsele suhtlusele on maailmaga pidevas suhtluses ka meie keha
Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ seekordse episoodi külaline on kehapsühhoterapeut Robert Randma, kes räägib lähemalt kehapsühhoteraapiast ja sellest, kust see alguse on saanud ja kuidas tema …
Notas do episódio
Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ seekordse episoodi külaline on kehapsühhoterapeut Robert Randma, kes räägib lähemalt kehapsühhoteraapiast ja sellest, kust see alguse on saanud ja kuidas tema ise psühholoogina selle teraapiavormini jõudis. Lisaks ka sellest, kuidas see erineb teistest psühhoteraapiatest.
Mõned inimeste reaktsioonid ja emotsionaalsed segadused pärinevad preverbaalsest ajast ehk perioodist, mil olime alles imikud ja meil ei olnud veel kõnekeel välja kujunenud. Robert selgitabki, et kehapsühhoteraapia suur positiivne erinevus teistest lähenemistest on selle võime tegeleda probleemidega, kus kõne polnud veel välja arenenud.
Avame ka mõtet, et kas võime öelda, et keha ei unusta midagi ja kõik salvestub, isegi kui me meel näib olukorra juba lahendanud olevat või unustanud. Lisaks räägime, kui oluline on kuulata oma keha.Noorte vaimne tervis. Mida teada TI-hüppe kohta ja millised võimalikud tagajärjed sel võivad olla?
Eesti Naise podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral endine IT-ettevõtja ja tippjuht, täna praktiseeriv füüsikaõpetaja ja gümnaasiumiosa juht Oleg Shvaikovsky, kellega areneb välja põnev arutelu …
Notas do episódio
Eesti Naise podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral endine IT-ettevõtja ja tippjuht, täna praktiseeriv füüsikaõpetaja ja gümnaasiumiosa juht Oleg Shvaikovsky, kellega areneb välja põnev arutelu sellest, kuidas tänapäevane tehnoloogia areng ja uued õppeviisid on mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi klassiruumi õhustikku ja õpilaste arengut.
Vabariigi president Alar Karis kuulutas 25. veebruaril välja haridusprogrammi TI-hüpe 2025, mis toob tehisarul põhineva õppevara juba sel sügisel paarikümne tuhande gümnaasiumiõpilaseni Eestis. Tegemist on maailmas täiesti pretsedenditu, enneolematu ettevõtmisega, mille puhul keegi veel päris täpselt ei tea, kuhu see kõik viib, mis on omakorda tekitanud palju küsimusi ja ka hirme. Oleg on ka HTMi tehisintellekti töörühma esimees, üks TI-Hüpe algatajatest ja nõukogu liikmetest. Lisaks Haridus- ja teadusministeeriumi tehisintellekti nõukogu juht, mistõttu on just tema sobiv inimene neil teemadel rääkima.
Ilmselgelt muudab tehisintellekt täielikult õppeprotsessi. Lapsevanemad kurdavad, et noored on niigi palju ekraanides ja ka kooliasjad on ka kõik internetis. Oleg räägib saates lahti, mis edaspidi õpetamises ja õppimises muutub, ning kui oluliselt muutub tehnokraatlikus maailmas õpetaja roll. Mida tähendab ümberpööratud klassiruum? Kas edaspidi on või ei ole õpetajat klassi ette vaja?
Kuula väga põnevat ja silmiavavat episoodi! Eriti soovituslik kuulata õpetajatel ja lapsevanematel.Unistamine on esimene samm muutuste suunas. Miks on oluline, et inimesel oleks tulevik, mida oodata?
Eesti naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral pilatese ja tervisliku elustiili õpetaja Britt Normet, kellega tuleb juttu sellest, mis on unistamine, miks inimesed unistavad ja kas …
Notas do episódio
Eesti naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral pilatese ja tervisliku elustiili õpetaja Britt Normet, kellega tuleb juttu sellest, mis on unistamine, miks inimesed unistavad ja kas unistamine on meile ikka tegelikult ka vajalik.
Arutletakse, mis on saanud tänapäeva noorte unistamisest. Elavad nad ju maailmas, kus rõhk on saavutustel, hinnetel ja praktilisusel.
Kas ja kuidas muudavad unistused meie elusid? Kuidas unistamine aktiveerib loovuse ja motivatsiooni, aitab leida lahendusi, inspireerib mõtlema kastist välja ning käivitab tegutsemistahte?
Ilma unistusteta me ei arene, isegi väiksemad unistused viivad meid uute kogemuste ja kasvuni. Unistamine hoiab meid vaimselt elus. Saatejuht koos külalisega jagab inspireerivaid mõtteid, kuidas oma unistusi ellu viia.
Aqui estão os 40 episódios mais recentes de 137. Os mais antigos estão no feed do podcast.
Podcasts parecidos
Mais podcasts de Saúde e fitness
Este podcast é seu?
Confirme com uma entrada no seu feed: você recebe um código aqui, adiciona como podcast:txt no canal do seu feed e nós verificamos. Depois disso, seu podcast aparece como “verificado” no SoundNode.