
Andrus Kivirähk: see on kole, kui päris vanad inimesed jätkavad loometööd
Show notes
Seekordses saates on külas novembrikuule „Rehepapi“ raamatuga eestlaste jaoks hoopiski teise tähenduse andnud Andrus Kivirähk. Ta nendib, et kliimasoojenemine on „Rehepapis“ kirjeldatud novembrikuise talveilma tiibu usinasti kärpinud.
Kas talle aga ei tundu, et 26 aasta jooksul pärast „Rehepapi“ ilmumist on sealt tuttavad kratid realiseerunud: AI-agendid, robotniidukid, robottolmuimejad… „Need nimetatud asjad küll nii verejanulised pole. Kui sa robottolmuimeja välja lülitad ja ei lase tolmu imeda, siis ta sind kägistama ei tule,“ on Kivirähk kindel.
Muu hulgas saab saadet kuulates teada, kas Kivirähkilt saaks kuidagi välja pinnida pileteid tema dramatiseeritud populaarsele etendusele „Tõde ja õigus“, mida ütles ta lohutuseks Mihkel Mutile, kelle esimene versioon Viidingu elulooraamatust müügilt kästi korjata ja kuhu planeerib kirjanik investeerida varanduse, mille ta on pikkade aastatega kokku ajanud.
Igas episoodis kõlab lisaks järjejutt, millele külaline enda äranägemise järgi mahlase jupikese juurde kirjutab. Jutu tööpealkiri on „Konnatiigi koorekiht“. Kuhu väga erinevate autorite mõttelend välja viib? Seda ei tea ei jumalad ega paganad! Igatahes tõi Kivirähk mängu tondid, kes ühe tegelase nahka panevad.
Saate lõpetab rubriik „külalise küsimus“. Eelmine külaline – Sveta Grigorjeva – tahtis teada: „Kui palju Andrus elus luulet loeb ja kes on tema lemmikluuletajad? Kas on mingisuguseid tekste, mis on teda elus aidanud?“