
Kõik on geneetiline?
- Episódios
- 7
- Publicação
- várias vezes por semana
- Último episódio
- 19 nov 2026
Sobre o podcast
Tartu Ülikooli genoomika instituudi podcastis vestleb Urmas Vaino teadlaste ja ekspertidega inimese tervisest, päritolust, geenidest ning ühiskonnast. Saates avatakse värskeid teadusavastusi ja otsitakse vastuseid küsimustele, mis aitavad paremini mõista iseennast ja maailma meie ümber.
Episódios 7
Kuidas jõuda geneetilisest seosest haiguse mõistmiseni?
Teadlased avastavad üha uusi seoseid geenide ja erinevate haiguste vahel. Selliste seoste leidmine ei ütle siiski veel seda, mil moel üks geenivariant mõne konkreetse haiguse kujunemist päriselt mõjutab. Kuidas …
Notas do episódio
Teadlased avastavad üha uusi seoseid geenide ja erinevate haiguste vahel. Selliste seoste leidmine ei ütle siiski veel seda, mil moel üks geenivariant mõne konkreetse haiguse kujunemist päriselt mõjutab. Kuidas täpsemalt neid seoseid arvutianalüüside ja laborikatsete abil uuritakse, selgitavad seekordses episoodis Tartu Ülikooli genoomika instituudi molekulaargenoomika kaasprofessor Erik Abner ning bioinformaatika ja meditsiinilise genoomika kaasprofessor Tõnis Org.
Kas mikrobioomi saab ise kujundada?
Hapukapsas, keefir või toidulisandid? Kas mikrobioomi muutused on haiguse põhjus või tagajärg? Tartu Ülikooli mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul ja mikrobioomika professor Elin Org räägivad uues saates …
Notas do episódio
Hapukapsas, keefir või toidulisandid? Kas mikrobioomi muutused on haiguse põhjus või tagajärg? Tartu Ülikooli mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul ja mikrobioomika professor Elin Org räägivad uues saates „Kõik on geneetiline?” sellest, kui olulist rolli mikrobioom meie elus mängib, kuidas ja mis põhjustel see muutuda võib ning kas saame seda ka ise kujundada. Saadet juhib ajakirjanik Urmas Vaino.
Kas ravimite kõrvaltoimed on kirjas igaühe DNA-s?
Ikka ja jälle tuleb ette juhtumeid, kus vaatamata samale diagnoosile toimib mõni konkreetne ravim ühel patsiendil hästi, teisel jääb mõju aga nõrgaks ja kolmandal võib sama ravim tekitada lausa häirivaid …
Notas do episódio
Ikka ja jälle tuleb ette juhtumeid, kus vaatamata samale diagnoosile toimib mõni konkreetne ravim ühel patsiendil hästi, teisel jääb mõju aga nõrgaks ja kolmandal võib sama ravim tekitada lausa häirivaid kõrvalnähte. Viimastel aastatel on teadlased hakanud üha rohkem mõistma, et selle põhjus võib osalt seisneda inimese geenides. Kuidas geenid ravimite toimet mõjutavad, selgitavad seekordses saates täpsemalt farmakogeneetika professor Lili Milani ja inimesegenoomika kaasprofessor Maris Alver.
Professor Toomas Toomsoo: geenirisk ei ole diagnoos. Kuidas võita juurde tervena elatud aastaid?
Tartu Ülikooli genoomika instituudi uue podcast’i saatejuht Urmas Vaino alustab saadet mõttega, et paljud inimesed elavad kõrge vanuseni, kuid küsimus pole enam selles, kui kaua me elame, vaid kui kaua me elame …
Notas do episódio
Tartu Ülikooli genoomika instituudi uue podcast’i saatejuht Urmas Vaino alustab saadet mõttega, et paljud inimesed elavad kõrge vanuseni, kuid küsimus pole enam selles, kui kaua me elame, vaid kui kaua me elame tervena. Tänase saate külaline, neuroloog ja Tallinna Ülikooli neuroloogia professor Toomas Toomsoo selgitab, miks aju tervise eest hoolitsemine peaks algama ammu enne esimeste murede tekkimist.
Kõik on geneetiline? Miks diagnoositakse ATH-d rohkem kui kunagi varem?
ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) saabus kui hiidlaine laiemasse teadvusse pärast koroonakriisi, kui vaimse tervise hädadele hakati rohkem vajalikku tähelepanu pöörama. Kui lastel oli häiret diagnoositud ka …
Notas do episódio
ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) saabus kui hiidlaine laiemasse teadvusse pärast koroonakriisi, kui vaimse tervise hädadele hakati rohkem vajalikku tähelepanu pöörama. Kui lastel oli häiret diagnoositud ka varem, siis nüüd pääsesid fookusse täiskasvanudki. Tartu Ülikooli psühhiaatrilise genoomika professor Kelli Lehto ja spordi- ning soorituspsühholoog Jorgen Matsi – kes on ka ise ATH diagnoosiga – arutlevad, miks on ATH-d rohkem kui varem, kas seda tingib meie geneetika või keskkond? Saadet juhib ajakirjanik Urmas Vaino.
Kas haigustel on sugu? Teadlane selgitab, miks naiste ja meeste tervist ei saa alati ühe mõõdupuuga hinnata
Miks diagnoositakse mõningaid haigusi sagedamini meestel või naistel? Tartu Ülikooli genoomika instituudi taskuhäälingu „Kõik on geneetiline?” uues episoodis arutlevad saatejuht Urmas Vaino ja genoomse …
Notas do episódio
Miks diagnoositakse mõningaid haigusi sagedamini meestel või naistel? Tartu Ülikooli genoomika instituudi taskuhäälingu „Kõik on geneetiline?” uues episoodis arutlevad saatejuht Urmas Vaino ja genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk selle üle, kuidas mõjutavad haigusriske geenid, hormoonid ja eluviis ning millist rolli mängivad need tegurid selles, kuidas tervisemuresid märgatakse ja ravitakse.
Kas ülekaal tuleneb iseloomunõrkusest või on geneetiline paratamatus?
Mõni meist püsib tavakaalus suurema vaevata, teine peab oma söögiisu pidevalt ohjeldama. Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor Uku Vainik selgitab, kuidas mõjutavad geenid meie toiduga seotud tunge ja miks …
Notas do episódio
Mõni meist püsib tavakaalus suurema vaevata, teine peab oma söögiisu pidevalt ohjeldama. Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor Uku Vainik selgitab, kuidas mõjutavad geenid meie toiduga seotud tunge ja miks vajab kehakaaluga kimpus inimene tuge ka teda ümbritsevatelt.
Podcast’i „Kõik on geneetiline?“ valmimist on toetatud teaduse populariseerimise riiklikul projektikonkursil.
Podcasts parecidos
Mais podcasts de Saúde e fitnessEste podcast é seu?
Confirme com uma entrada no seu feed: você recebe um código aqui, adiciona como podcast:txt no canal do seu feed e nós verificamos. Depois disso, seu podcast aparece como “verificado” no SoundNode.







